Nils Sempelson: Kuidas päästa jalgratas tahtmatust omanikevahetusest?

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson. Foto: Urmas Luik

Lääne prefektuuri haldusalas on käesoleva aasta jooksul registreeritud ligi 170 jalgrattavargust, mistõttu palub politsei inimestel veelgi hoolikamalt oma varal silma peal hoida.

Jalgrattavargused pole probleemiks vaid ühes maakonnas või suuremates asulates Lääne prefektuuri haldusalas, nende juhtumite arv on tõusnud kõikjal üle riigi. Arvestades, et ratastest on saanud varastele ihaldusväärne saak, tasub kindlasti veel kord üle vaadata see, mida me saame teha, et vältida ebameeldivat üllatusi.

Esmalt kodusest ratta hoidmisest. Veenduge, et te pole oma ratta kättesaadavust varastele kuidagi lihtsamaks teinud. Muidugi on kindel, et täielikku vargakaitset on keeruline tagada, aga mugavusest tingituna ja pimesi usaldades ei ole võimalik oma vara kaitsta. Tõestuseks olgu see, et mainitud selle aasta juhtumite puhul on vargused toimunud ka väga väikestes ja hõredama asustusega piirkondades. Kahjuks kasutavad pikanäpumehed sealsete inimeste usaldust kodukoha turvalisuse osas osavalt ära. Seetõttu on mitmel korral varaste saagiks langenud jalgrattad, mis on jäetud lukustamata trepikodadesse.

Ärge jätke kunagi ratast lukustamata ja võimalusel eelistage lukustatud ratast hoida kindlalt suletud ruumis.

Kahjuks on just trepikodades hoitavad jalgrattad vargusteobjektiks. Kuigi korrusmajades on rataste muud hoiustamise võimalused keerulised, tasub  märkida, et võimalusel ärge hoidke jalgratast trepikojas. Kui teil on vähegi võimalust, hoidke neid võõraste silmade eest eemal, näiteks korteris.

Muidugi on siinkohal mõtteainet korteriühistutele, kuidas luua oma maja trepikodades turvalisus ja leida elanike jalgratastele ohutu koht. See nõuab küll investeeringuid, aga kahjuks ületab mõne rattavargusega tekitatud kahju kordades Eesti keskmist palka, seega majanduslikel alustel tasub ikka hinnata sellise võimaluse loomise otstarbekust.

Veenduge oma kuuri ja keldri vargakindluses.

Nagu eelpool mainitud, pole võimalik täielikku vargakindlust tagada, küll aga tasub kriitiliselt üle vaadata oma panipaigad. Eriti just vanade kuuride ja keldribokside puhul on enamasti vanast puidust koosnev uksesüsteem varastele kerge sissepääs. Kuigi ust võib kaitsta kõige kallim taba, tasub kindlasti üle vaadata, kas see uks, mida taba kinni peab, on samal tasemel. Kui teil on vara, mida kaitsta, tuleb ennekõike endal teha kõik selleks, et see kaitse oleks järjepidev. Kuuri ja keldribokside ustel tasub tihendada vahed, et seal paiknev jalgratas ennast kohe varastele ei reklaamiks.

Nutikas lahendus, mida inimesed oma keldrites on kasutanud, on veebikaamera, mis aitab keldris toimuval silma peal hoida. Eriti siis, kui keldrisse väga tihti ei satu.

Mõelge, kus ja millal te ratast kasutate ning kas rattalukk on kaasas.

Avalikus linnaruumis toimuvate varguste puhul on kaks olulist tingimust. Valgel ajal varastatud rattad on jäetud valveta ja lukustamata. Tõsi, lühikeseks ajaks ja võib-olla juba mitmendat korda, aga siiski kasutavad vargad ka selle lühikese aja ära. Seega pole ajalimiiti, millega määrata, kas rattaluku kasutamine on otstarbekas või mitte. Ratas tuleb lukustada alati, olenemata ajast, kui kaua te rattast eemal viibite, või koha turvalisusest. Kahjuks pole lukustamata jalgrattale turvalist kohta.

Avalikku kohta linnatänaval ei tasu pimedal ajal jalgratast isegi lukustatuna jätta. Ka kõige usaldusväärsemad lukud on pimedatel linnatänavatel varaste jaoks olematu takistus. Nii on kesklinna tänavatel vargad leidnud võimaluse rattalukkude lõhkumiseks. Vältige võimalusel öisel ajal jalgratta parkimist avalikes kohtades, sest see pole turvaline. Kindlasti ei tasu ratast valveta jätta kogu ööks, drastilisemal juhul jäeti ratas valveta Pärnu südalinna tänava nurgale lausa kaheks ööpäevaks.

Olge tähelepanelik teiste vara suhtes ja andke kahtlustest teada.

Kindlasti tasub tähelepanelik olla võõraste suhtes, kes teie kortermaja trepikojas liiguvad – mis põhjusel või ajendil nad seal on või näiteks jalgratta juures askeldavad. Reageerida tuleb ka siis, kui märkate linnaruumis pargitud jalgratta juures kahtlast tegevust: kas üritatakse tangidega lukku katki lõigata vms. Kahjuks on ükskõiksust ja hoolimatust meie ümber palju, seepärast katsuge sekkumise või sekkumata jätmise otsust langetades arvesse võtta, mida tunneksite ise, kui pealtnägija jätaks teie vara kallale kippumisele reageerimata. Igal juhul teatage võimalusel alati politsei lühinumbril 110, kui näete toimumas midagi, mis teie kahtlust äratab.

Varastel pole vahet.

Kokkuvõtteks tasub meeles pidada ja jälgida ennekõike ennast, et me ei satuks oma valvsust uinutava mugavuse ohvriks, sest vargad kasutavad selle kohe ära. Soovitame teil üle vaadata, kuidas te oma kaherattalisi liiklusvahendeid hoiate, sest reaalne elu on näidanud, et varaste jaoks pole oluline ei ratta mark, mudel ega hind.