Ainulaadne spordiala – seinatennis

Hundi ütlust mööda on üks seinatennise võlusid see, et mängimiseks pole partnerit vaja. “Tulen näiteks öösel kell kaks ja tahan mängida, kust ma partneri võtan? Palun väga: stend olemas, ei küsi raha ega midagi, muudkui mängi,” kiidab seinatennisekorüfee. Foto: Ants Liigus

“Süsteemse seinatennise idee tekkis minul 1980. aastal ühes vestluses tolleaegse tennisetreeneri Evald Kreega, kes väärtustas nõndanimetatud seinamängu-tennise kui sportmängu tehnika omandamise moodust,” kirjutab Hunt oma tennisekeskuse kodulehel http://www.hot.ee/s/seinatennis.

Kree seinatennise süsteemi on Hunt aastate jooksul jõudsalt täiustanud ja arendanud.

Seinatennis, mida paluks mitte pidada squash’iks, on tema väitel Eestis ja isegi kogu Euroopas ainulaadne spordiala.

End tennisefanaatikuks lugev Hunt teab, mida kõneleb. Ta on asja põhjalikult uurinud ja paljude tennisetreeneritega treeningumetoodikast rääkinud.

“Täiesti unikaalne ala ja ma ütlen kohe otse ära, et ega see suurtele hallidele meeldi, kui inimesed hakkavad oma elutoas tennist mängima,” avaldab mees. “Olen käinud Pärnus jälgimas, kuidas treeninguid tehakse, ja ma näen, et väikesi lapsi ei pea kohe suure tenniseväljaku peale saatma.”

Seinatennist mängitakse õhust, ilma maapõrketa. Mäng käib nii aja kui kiiruse peale, kokkuvõttes võidab see, kes kauem vastu peab. Sest mida kiiremini mängida, seda suurem eksimisoht.

450 sentimeetrit

Põhimõtteliselt peab mängija lööma palli vastu mängulauda nii, et püsiks ise kahe joone vahel. Võistlusala on märgistatud kolme joonega, millest keskmine ei tähista üleastumist, vaid on hoiatava funktsiooniga.

Stendipoolse joone kaugus tahvlist on neli meetrit ja 50 sentimeetrit. Kaugus on välja arvutatud põhimõttel, kust oleks mängijal kõige kergem eksida.

Stimulaatoril alustatakse mängu harjutamist paari meetri kauguselt ja enne ei minda tahvlist kaugemale, kui mäng kahe meetri pealt selge. Kaldstendi seismisnurka saab liigutada ja see omakorda muudab palli põrget.

Võib mängida või harjutada punktide peale. Skoori tarvis on stendi südamik jaotatud nelja tsooni.

Tennisest ja toatennisest kõneldes ei taha Hundil jutt lõppeda. Silmad löövad särama, käsi haarab reketi järele.

Üldfüüsiliseks treeninguks on mehel mänguplatsi kõrvale üles seatud omavalmistatud jõusaalipingid.

Kasu proffidelegi

Kes nüüd mõtleb, et võib suvaliselt seina pihta palli ja reketiga valu anda, teadku, et pole see ala nii lihtne ühti.

Hunt pole kade mees, Kree ideest arendatud seinatennise reeglid on ta avaldanud Raba seinatennisekeskuse kodulehel, kuid nende järgi pole mõtet niisama lahmida.

“Peab ikka väga kursis olema alaga,” toonitab aastaid toatennisehuvilisi juhendanud Hunt. “Ma olen näinud jubedalt vaeva, et see asi nii kaugele saada. Tennisekeskus on mu eluunistus, olen väga õnnelik, et selle teha suutsin.”

Ala täiustub pidevalt, et mäng püsiks harrastajatele huvitav ja atraktiivne.

Hunt usub, et salaja harrastab suurem osa maailma tennisetippe toatennist, aga seda ei taheta tunnistada.

Tennisemäng maapuuteta ei ole ju väga lihtne proffidelegi. Käsi väsib 15–20 sekundiga ära ja tulevad vead.

Kas alast võiks kasu olla ka Anett Kontaveidil ja Kaia Kanepil? ”Olen selles peaaegu kindel, sest tunnen nende mängus seinamängu elemente ära,” sõnab Hunt. “Kree ütles omal ajal ka, et seinatennist tõrjutakse eemale ega taheta arendada. Ometi on tähtis õppida tehnikat ja palli tabamist.”