Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)
/nginx/o/2012/09/21/1332044t1h9536.jpg)
Seljametsa teed mööda alla sõites varjab kuuskede rivi meeltülendavat vaadet kahele sillerdavale kunstjärvekesele, noore männituka kõrval kõrgub küngas, mille tippu kroonib romantiline puitlehtla ja taamal laiutab taimeklumpidega ümbritsetud mõnus madal majamürakas.
Sissesõidu muudavad suurejooneliseks hiigelkividest kujundatud skulptuurid, keravormi pügatud kuusepuud ja aeg-ajalt veepinnale sulpsatavad karpkalad.
Vaatepilt on ootamatult avar, rahumeelne ning külluslik. Kogu Mäeotsa talu keskkond mõjubki ainulaadse ja muinasjutulise meistriteosena. Samasugune visuaalne küllus on peidus Mäeotsa talu perenaise kunstnik Tiina Ojaste maalides, kus on ühendatud suursugune ilu ja täiuslik teostus.
Alustasid nullist
“Mõtlesime abikaasaga, et teeks elus pöörde. Kunagi ei tea, mis on millekski hea. Läheks loodusele ja merele lähemale,” meenutab Tiina sajandivahetuse paiku oma toonases Tartu kodus tekkinud ideed.
Pere ostis Seljametsa külla üheksa hektarit maad ja alustas nullist. Maatükil asus vana lagunenud lasketiir ja kinnikasvanud soine karjäär, mille naabrust kasutati prügimäena ja kus polnud vett ega elektrit.
Piiblis on kirjas, et Eeva ja Aadam aeti välja paradiisist. Küllap on sellepärast paaride hinges igatsus oma paradiisi järele maa peal, mõtiskleb Tiina. “Lõimegi siis siia oma paradiisiaia. Mis tähendas aga maru palju tööd,” lisab kunstnik, kel nüüdseks on peale unistuste kodu unistuste ateljee – vaatega sillerdavale veele ja valdustele.
Siinkohal tuleb märkida, et selle pere mehed – isa ja poeg – on ettevõtjad, kelle spetsialiteet on igasugused kaevetööd ja raskeid masinaid selles majapidamises juba jätkub.
Soostunud ja ligedat karjääri puhastama asudes selgus, et sealt on võimalik liiva kaevandada. Koos liivaga tuli maapõuest välja uskumatu kogus hiiglaslikke maakive, millega kunstimeelne perenaine on mängeldes lahedaid kompositsioone moodustanud.
Päev talus
Seljametsa rahvaga suheldes ja häid tuttavaid leides tuli paljudele üllatusena, et tööka talurajaja näol on tegemist professionaalse kunstnikuga. Selleks ajaks oli Tiinal kogunenud ateljeesse hulk maale, millest eriti keegi peale pereliikmete ei teadnud. “Kolm–neli aastat ainult maalisin. Pildid olid virnas. Mõnulesin nende keskel. Ma ei rääkinud sellest eriti. Kohalikud naised, kellega suhtlesin, soovitasid tehtut teistega jagada, need näitusele panna.”
Et oma loomingut ja kunstnikutööd paremini Pärnumaa kunstisõpradele ja Paikuse valla rahvale avada ja tutvustada, otsustas Tiina korraldada augusti alguses koduateljees külastuspäeva. Naabritalu peretütred tulid appi, et avada õuel mahekohvik, abikaasa küttis parvsauna, et soovijad supelda ja saunatada saaksid, ja Tiina tegi ateljees rahvale ringkäike.
Külastuspäevale tuli mitusada inimest. “Ega rahvas tegelikult tea, kui mahukad on eeltööd, mis enne maalima asumist tuleb teha,” seletab Tiina. Kunstnik rääkis ja näitas gruppideks jagatud huvilistele üksikasjalikult, kuidas ta lõuendi raamile pingutab, millega ja kuidas pinda krundib-lihvib ning millise seguga värve lahjendab.
Tiina Ojaste on sündinud 1961. aastal, õppinud Pärnu 1. keskkoolis ja sama kooli kunstiringis Eha Kolgi käe all. Kunstnik nendib, et kuigi joonistamisannet on tema suguvõsas esinenud, ei olnud keegi seda õppima läinud. “Mulle istus hästi pliiatsijoonistus. Joonistasin kõike: inimesi, naisi, loodust, maastikke, taimi, lilli ja liblikaid.”
Nahk ja lõuend
1981. aastal lõpetas Tiina Ojaste Tartu kunstikooli naha kunstilise kujundamise eriala. Tema õpetajad on olnud Lola Liivat-Makarova, Albert Anni ja Harri Puudersell. ““Värvi, värvi, ärge kartke värvi!” armastab Liivat-Makarova oma õpilastele rõhutada. Ta maalis ise abstraktseid pilte ja oli suur värvidega mängija. See lause on mul kuklas ja kummitab,” meenutab kunstnik.
Mõni aasta pärast kooli lõpetamist tegi Tiina Tartus oma firma, kus tema kavandite järgi valmistati nahkgalanteriitooteid, nahast köiteid ja ehteid. See oli aastal 1986. Nahkehistöö oli ehte- ja tarbekunstis kuum sõna ja tooteid valmis järgnevatel aastatel tohututes kogustes: need rändasid Euroopasse, Inglismaale Austraaliasse, USAsse, Hiina ja olid müügil meiegi suveniiri- ja ehtepoekestes. “Imestan, et hiinlastele need nii hästi peale läksid,” mõtiskleb Tiina tagantjärele ja otsib sahtlipõhjast välja vanad tööd – need on väga tuttavlikud, sest just selliseid toona osteti ja kingiti.
Kümne aastaga ammendas see valdkond ennast kunstnikule täielikult ja tagasi ta sellele rajale ilmselt ei pöördu. Kõige selle kõrval jätkas naine oma rõõmuks ja lõbuks maalimist. Sest see meeldis.
Tiina Ojaste oligi tollal kunstiüldsusele tuntud peamiselt nahkehistöödega, mida sai näha nii kunstisalongides kui -näitustel. Esimest korda astus ta maalidega üles 1987. aastal Tartus kunstnike ühisnäitusel. Praegu müüb kunstnik oma maale Pärnus Kuninga salongis ja Tallinnas Aedvilja tänava galeriis, tema tööd on väljas Pärnus Café Grandis ja Tallinnas põllumajandusministeeriumis.
Peidetud potentsiaal
Tiina piltidel avaneb maailm naise pilgu läbi: seal leiab väljenduse haprus, õrnus ja naiselikkus, müstilised ja salapärased daamid tema maalidel on mähitud looridesse, pitsi ja sametisse ning kaunistatud pärlite ja juveelidega. “Minu pildid on ilusad, pole viha, meeleheidet ega inetust. Julgen maalides järgida inimesele tavalist omadust otsida midagi kaunist ja ilusat. Ma ei sõltu kellestki, maalin seda, mis mulle meeldib. Saan teha, mida tahan,” avaldab Tiina. “Arvan, et peamine kunstis on see, et tehtu ka vaatajat kõnetaks.”
Igas Tiina töös on mingi vihje, kunstniku mõeldud mõttelõng, tähenduslik motiiv või allegooria. Teda inspireerivad müüdid, ajalugu ja ümbritsev maailm. Autor on lahkelt nõus avama maalitud sümbolite tagamaid.
Küsimegi siis. Mitmel pildil kohtab juveelidega kaunistatud muna koos salapärase mõtliku muusaga. Tiina seletab, et tegemist on Fabergé munaga.
Peter Carl Fabergé oli kuulus Venemaa kullassepp, kes sai tuntuks oma väärismetallist ja -kividest lihavõttemunadega, mida siniverelised temalt tellisid. Nutikas juveliir ja ideede generaator on loominguga maailmakuulus. Tegemist oli prantslasega, kelle suguvõsa põgenes 17. sajandil hugenottide eest ida poole. Peter Carli kullassepast isa on sündinud ja elanud Pärnus. Tiina meelest võiks kuulsal juveliiride dünastial olla kindel koht Pärnu legendis ja avalikus ruumis.