Mersu, ja sureb ristmikul välja? Nii ongi

Väikese A-klassi esiots näeb välja nagu F-1 vormeleid saatval turvaautol, voolujooned külgedel on lihtsalt ilusad. Foto: Urmas Luik

Totaalselt uus Eco start/stop-süsteem ju automaailmas ei ole, aga ikkagi on alguses natuke ehmatav, kui tuttuue Mercedes-Benz A-klassi autoga imetluspilkude all foori alla jõuad ja siis mootor ära kustub. Märkad ehk mõnda kahjurõõmsat pilkugi.

Aga pole hullu, puudutad õrnalt ralli- või ringrajamasina sarnaseks disainitud gaasipedaali ja tillukese kütusesäästu kinkinud mootor läheb tsurr! jälle käima.

Kunagi jooksid meiegi telerites saated, milles totaalselt muudeti inimeste välimust ja ehitati ümber kodusid. Midagi samalaadset on tehtud Mercedese väikseima mudeliga, tulemuseks kompaktautode uus peatükk.

Eelmine, 1997. aastal turule tulnud ja välimuselt pisikese mahtuniversaalina üsna omapärane nunnu tundunud A-klass sõidu- ja turvaomadustelt eriti palju kiidusõnu ei teeninud. Legendaarne on näiteks fakt, kuidas ta esimesel testil põdrakatses külili keerati, foorumites liigub muudki taunivat infot. Aga olgu, sest kes vana asja, sel silm … Uues A-klassis on vanast alles vaid nimi.

Vastne A-klassi mersu näeb eest vaadates välja nagu turvaautost supermürsk, mille järel F-1 autod teinekord vingerdavad: laiad õhuavad, kinnine firmamärk (mille taga, muide, on kokkupõrget vältiv ja muudki lugev radar!), küljelt ja tagant takseerides selgub tegelik väiksus. Seega, eest suurem kui tagant. Ja ette rutates: seest suurem kui väljast.

Disain ja dünaamika

Uudismudelit konstrueerides seadsid MB spetsid märksõnadeks disaini ja dünaamika. Auto välimust vaagides võib küll küsida, kas võimsa esiosa ja tömbi tagapoole vahekord on ootuspärane, aga ilu on vaataja silmades ja vastus peitub selles, mida taheti saada – uue disainiga noortepärast hea dünaamikaga autot. On tõesti kena vaadata nii eest kui külje pealt, rõhutatud voolujooned annavad autole palju juurde.

Ning edasi läheb kenasti-kiiresti ja püsib hästi teel. Korraks sai proovitud väga suurt kiirustki, turvaline oli tunne testi lõpuni. Seitsmekäiguline automaatkast töötas erakordselt sujuvalt, mingite jõnksudeta. Mehe kõrvale on muusika ka natuke joriseva tooniga mootorihääl.

Auto ostmisel on rahakoti suuruse kõrval olulisim faktor funktsionaalsus ehk see, milleks autot vajatakse. Aga muidugi ei tohiks sõiduriist kusagil päris hätta jääda, kui just väga valesse kohta ei roni. MB A-klass on selgelt korraliku teekattega maantee- ja linnaauto, aga proov metsa- ja kergelt trepilisel kruusateel andis samuti igati positiivse elamuse. 18tollised veljed ja testiauto sportvedrustus hoidsid kruusa peal hästi ja hambaid ei põrutanud. Üks, mida siiski arvestama peab, eriti linnas parkides, on esispoileri maalähedus ja oht seda äärekivis vigastada.

Turva- ja mugavusvarustust on uues A-klassis tublisti, ole vaid mees ja harju ning õpi kasutama. Näiteks on standardvarustuses eessõitjat jälgiv kaamera, mis liiga lähedale sattumise puhul juhti hoiatab ja vajadusel aitab kokkupõrke vältimiseks pidurdada.

Kohvitass käsib puhata

Täiesti uudne asi on kohvitassi märk armatuuri näidikute plokis. Loota, et auto kohvi pakub, on siiski ennatlik, tegemist on juhi väsimuse indikaatoriga. Kui juht roolis imelikke liigutusi tegema hakkab, ilmub ekraanile suurem kohvitass ja kõlab häälsignaal: oled väsinud, pea kinni, tee tassike kohvi!

Intelligentsed tuled ei tähenda üksnes neoonpäevatulede ribakest, pigem sisu. See, et tuled õue keerates sinust ette keeravad ja teed näitavad, on uuemat marki autode puhul juba loomulik. Veel parem ja mugavam variant on see, kui auto ise vastutulija ära radardab ja kaugtuled pimedas maha ja tagasi lülitab. Muidu juhtub ikka, et oled mõtetes või kuulad muusikat ja siis tuletatakse sulle vilgutamisega meelde.

Väitsin juba, et uus A-klass on seest suurem kui väljast. Tõesti, ligi 190 sentimeetrit pikk inimene istub sisse, laseb harjumusest pingi nii taha, kui võimalik ja … jalad enam pedaalideni hästi ei ulatugi! Reguleerid siis istme parajaks ja ronid prooviks tagaistmele, eeldades põlvi lõua all ning pead laes ja … eksid taas. Ei taha kiita, aga kompaktauto kohta on ruumikus üllatav ja isegi pakiruum mahutab mõndagi. Kui tagaistme vaheluugi lahti lükkad, saad suusadki kaasa võtta.

Aga istmetest veel. Prooviautol olid ühes tükis sportlikud ja väga mugavad AMG-istmed, millel põneva lahendusena kerged salongituled peatoe sees.

Auto sisemus jätab väga luksusliku mulje. Testiauto oli seest must ja see sobitus suurepäraselt mersuliku hõbedase väljanägemisega. Rõhutatult hõbedased ja osalt retrodisainiga on armatuuri näidikudki.

Omapäraselt kandiline on uuendatud A-klassi rool, millel tavapärased raadio- ja reisiarvesti pöidlaga juhtimise klahvid, aga ka käsitsi käiguvahetus. Kui palju seda vaja läheb, on iseküsimus, aga äkki mõnel kriitilisel möödasõidul tekib ülikiire vahetamise vajadus.

Samuti on rooli juures ainus “aga”, mis selle auto juures veidi häiris, täpsemalt harjumatu oli. Nimelt on vasakul rooli all nii tulede kui püsikiiruse kangid ja rooli all nähtamatuks jääv püsikiiruse lüliti kipub suunatuld sisse lükates esialgu sõrme ette jääma.

Teine omapärane lahendus on armatuurlauast välja ulatuv displei, mida saab juhtida kahe esiistme vahel oleva nupu ehk joystick’i abil.

Käiguhoob rooli taga

Kolmas asi, millega harjuda annab, on paremal rooli taga peituv käiguhoob. Tõsi, automaatkastiga auto puhul seda eriti tihti näppida ei tule, aga alguses annab veidi mõelda ja käsi otsib kangi harjumuse järgi mujalt.

Kuidas muljeid kokku võtta, arvestades vaid esimesi kogemusi ja jättes kõrvale pika loetelu standard- ja veel pikema nimekirja lisavarustust? Ütleks nii: omas klassis väga täiuslik, huvitav ja eksklusiivne auto. Kui kaht üllatust välja tuua, oleksid need: 1) et 1,9-liitrine mootor nii vingelt tõmbab; 2) et uue A-klassi MB hind 23 784 eurost pihta hakkab (testiauto A 250 Blue EFFICIENCY standardvarustuses 30 744 eurot). MB märgi kohta pole ju kohutav.

Julgen arvata, et uus A-klass lisab MB mainele mõne punkti. See, et auto ristmikul seisma jääb, pole plekike rinnaesisel, vaid hoopis kirsike tordil.

Hinnang

Välimus: 5-

Interjöör: 5

Varustus: 5

Sõidumugavus: 5+

Hind: 4

MB A-klass

A-250 Blue EFFICIENCY

Pikkus/laius/kõrgus: 4292/1780/1433 mm

Mootor: 1991 cm3, bensiin

Võimsus: 155 kW / 211 hj

Pöördemoment: 350 Nm / 1200–4000 p/min

Käigukast: 7G-DCT, automaat

Tühimass: 1445 kg

Kandevõime: 545 kg

Tippkiirus: 240 km/h

0–100 km/h: 6,6 sek

Kütusekulu linnas/maanteel/keskmine: 8,4/5,0/6,2 l 100 km kohta

Pagasiruum: 341–1157 kg (tagaistmed all)

Plussid on:

1. Väljast väike, seest suur. Suur mees mahub istuma nii ette kui taha. Istmed on väga mugavad.

2. Välimus on stiilselt tige.

3. Koostekvaliteet ei luba mingeid naginaid ega klobinaid. Sisu petab alguses, nagu oleks tegemist süsinikliistudega, aga ka imitatsioon on väga kvaliteetne.

4. Madal rehv 18tollisel veljel ja sportvedrustus töötavad koos kenasti.

5. Elektriline rool on väga täpne ja konkreetne. Pöörderaadius tundub väike, sõidaks justkui kartautoga.

6. Käigud on lühikesed, käigukast kiire, mõistlikust kiirusest väljud enne, kui arugi saad.

Miinuste asemel

on asjad, millega vaja harjuda:

1. Käiguvahetuse hoob.

2. Suuna- ja püsikiiruse hoovad.

3. Väikesed küljepeeglid, kitsas tagaaken.

4. Alguses tundub, et istud väga madalal, esiklaas on väike ja armatuur kõrgel.

5. 155kilovatine mootor kutsub pedaali vajutama, tekitades tõsist ohtu nii juhiloale kui rahakotile.