Kas suurus teeb suure suutlikuks?
Pole sugugi kindel, et rahvaarvult suuremates omavalitsustes osatakse paremini, ausamalt ja täpsemalt rahva raha lugeda ja paigutada ning elu korraldada kui väikestes. Pärnumaa näitel on praegu vaata et raskeimas finantsolukorras Pärnu linn. Kriisireservid, korras koolid, lasteaiad ja sotsiaalasutused on aga olemas võimsa potentsiaaliga Paikusel, 1100 elanikuga, kuid pindalalt kogunisti neljandal “suurvallal” Surjul, aga ka eeskujulikult korras Tori vallal, Lavassaarelgi.
Kas üks Pärnu maakonda sisaldav vald oleks suutlikum, demokraatlikum, säästlikum, rahvale lähemal kui senised 21 valda ja linna? Kas seda moodustist juhiks vallavanematest Kuno Erkmannist, Enda Lingist, Evi Kukest, Ülle Vapperist paremini näiteks valimiste tõenäolise võitja Keskerakonna esindaja Mart Viisitamm?
Milline on kvaliteetne avalik teenus?
Muidugi on oluline, et kõiki omavalitsuse ametikohti täidaksid eriharidusega pädevad inimesed. Muidugi on see probleem, eriti väikestes valdades. Muidugi on probleem, et väikses vallas, näiteks Ares, peab seitse ametnikku täitma 13 spetsialisti ülesandeid, üks koht ei anna täiskoormust, 13 inimest ei jaksa palgata.
See on lahendatav Õunapuu reformikava rakendamisega. Samal aja ei taga üle 20 000 elanikuga omavalitsus iseenesest veel, et igal kohal töötab tark ja aus inimene. Palgatakse parteisõdureidki.
Kumb on hooldatavale parem sotsiaaltöötaja, kas linnast juhtiv kõrgharitud arvuti- ja erialatundja või iga eakat ja taluteed isiklikult tundev praktik, isegi kui nad mõlemad on head inimesed? Nii ja naa.