Kus häda kõige suurem, seal abikeskused kõige lähemal

Shalomi kristlikus päevakeskuses pakutakse nii sooja toitu kui seltskonda. Foto: Ants Liigus

Töötute arv tõuseb Eestis jõudsalt ja aina enam on inimesi, kel igapäevaeluga toimetulekuks raha napib. Pärnu linnas leidub mitu kohta, kust suure häda korral abi paluda tasub.

Veel enne kui näpud põhjas, tasub uurida, mis toetusi on seadustest lähtuvalt võimalik taotleda. Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver soovitab kõigepealt ette võtta käigu oma piirkonna sotsiaaltöötaja juurde, kes oskab lahenduste suhtes nõu anda.

Paadi all ööbima ei pea

Kõige rohkem taotlevad inimesed sotsiaalosakonnast riiklikku toimetulekutoetust eluasemekulude kompenseerimiseks ning ühekordset toetust hädavajalike kulude katteks (ravimid, abivahendid, laste huviringid, samuti ootamatud kulud tulekahju ja muude õnnetuste korral).

Sotsiaaltöötajatelt saab veel nõu eri teenuste kohta, näiteks töötutel on võimalus osaleda rehabilitatsiooniteenuses, peavarjuta jäänud inimestele on olemas varjupaik, mitmeid tugiteenuseid pakub linn eakatele ja puuetega inimestele.

Vältimatu abina tagatakse peavari, riided ja toit kõigile neile, kes Pärnu linnas hätta on sattunud ning sotsiaaltöötaja aitab leida võimalusi tekkinud olukorra lahendamiseks.

MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik pakub linna lepingupartnerina vältimatu sotsiaalabi raames täiskasvanute varjupaigateenust inimestele, kellel ei piisa elatusvahendeid ja kes asuvad abi vajamise ajal Pärnu linna halduspiirkonnas. Praegu on varjupaigas umbes 40 inimest.

Tulevik pakub peale ajutise peavarju võimalust aega veeta päevakeskuses, kuhu Tuleviku enda klientide kõrval saavad sotsiaaltöötaja suunamisega minna teisedki linlased.

“Sotsiaaltöötaja uurib, mis vajadused inimesel täpsemalt on ja kuidas teda kõige paremini aidata,” selgitas Tuleviku juhataja Priit Ruut. “Päevakeskuses käib umbes 50 inimest päevas ja sinna on ilmunud päris mitu inimest, kelle olemasolust me varem teadlikud polnud.”

Peale nina soojas hoidmise ja jutupuhumise saab päevakeskuses telekat vaadata, lehti lugeda, pesta ennast ja pesu, kasutada kööki ning küsida töötajatelt nõu, kuidas oma eluga senisest paremini toime tulla.

Tulevikus tegutseb rehabilitatsioonigrupp neile pikaajalistele töötutele, kes töötu abiraha ega töötuskindlustust enam ei saa.

Kui hädalisel muud sissetulekud puuduvad, maksab sotsiaalosakond riiklikku toimetulekutoetust, aga selleks on vaja neli tundi päevas osaleda toimetulekule suunatud rehabilitatsiooniteenusel ehk teha oma võimetele ja oskustele vastavat tööd.

 “Saeme ja lõhume puid, parandame mööblit, jalgrattaid ja kodumasinaid, käime linnas koristustöödel, naised on ametis õmblustöökojas,” loetles Ruut ja kutsus linnarahvast üles neilt küttepuid ostma. “Kolatakso teenuse raames veame kodunt või garaažist minema liigse kraami. Meie inimesi võib appi tellida kõikvõimalikele lihtsamatele abitöödele puude tassimisest ja akende pesemisest peenramaa kaevamiseni. Esimest korda on Tulevikus praegu seis, kus inimesi kipub olema rohkem kui pakutavat tööd, siiski leiame kõigile osalejaile sobiva tegevuse.”

Supiköök töötab täisvõimsusel

Tasuta või imeväikese raha eest süüa saab Pärnus põhiliselt halastusühing Ärkamise supiköögis. Perenaine Raissa Juhans-Murumets rääkis, et nende juures lõunatab iga päev ligi 100 inimest, kellest umbes 60 on sotsiaalosakonna kaudu saadetud ning ülejäänud on pensionärid, kes ise oma toidu eest maksavad. Peale lõunasöögi saab osta putru ja pannkooke ning kõhutäis maksab 5-13 krooni.

“Viimasel ajal oleme pidanud kahe suure poti kõrval kolmanda tulele panema,” rääkis Murumets, kes peaaegu 20 aastat on kitsikusse sattunud inimestele suppi jaganud. “Meie kliendid on inimesed, kes on endast kõik andnud: neil on seljataga sõda, Siber, väikesed palgad ja suured lubadused, ning nüüd pole neil muud peale vanaduse, haiguste ja üksinduse.”

Rõivakraami saab poolmuidu Ärkamise poekesest ja Murumetsa väitel leitakse inimesele ikka saapad jalga ja riie selga, kui häda käes.

 Majas tegutseb lastering, kus pakutakse nii käelist tegevust kui muidu toredat ajaveetmist.

Shalomi abikeskus püüab inimesi aidata eeskätt oma päevakeskustes. Shalomi kristlikus päevakeskuses antakse kord päevas sooja toitu, sotsiaalosakonna suunamist tarvis ei ole. “Tavaliselt koguneb lõunasöögile 15-20 inimest,” ütles abikeskuse juhataja Anne Aas. “Meil saab jumalasõna kuulata, aitame hingeabi ja palvega, kuulame muresid …”

Lapsed on oodatud Shalomi lastemajas, kus lapsevanemaga lepingu sõlmimisel on lapsed turvaliselt järelevalve all, saab süüa, õpiabi ja veeta vaba aega.

Rõivaid ja mõningaid majapidamistarbeid saab ühe kuni viie krooni eest osta Shalomi Viie Krooni poest. Mööbli ja kodumasinate vajaja või annetada soovija võib jätta Shalomi kaupluse eesruumi vastavasisulise kuulutuse.

Aita nõrgemaid

Päris ilma rahata võib rõivaid ja jalanõusid küsida Uuskasutuskeskusest, mida aitavad avatuna hoida Eliisabeti kiriku töötajad ja vabatahtlikud. Samasse kohta võib annetada korralikke ja puhtaid rõivaid.

Kuna lähitulevikus võib paljudel inimestel tekkida probleeme igapäevase toimetulekuga, on Eliisabeti kirik algatanud toidupakkide kogumise.

Koguduse liikmeid ja teisi soovijaid kutsutakse kirikusse tooma pakke, mis sisaldaksid kuivaineid, suhkrut, konserve, õli, puuviljateed ja kohvi.

Pakke saab tuua kiriku kantseleisse, samast võib tulla pakki endale küsima.

Eliisabeti kirikust saab ka tasuta hingeabi, tööl on mitu professionaalset hingehoidjat.