Merle Karusoo lahkab Viljandis peremustreid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Naabermaakonnas Ugala teatris esietendub laupäeval Merle Karusoo lavastus „Minu oma“, mille valguskunstnikuks on 2002. aastast Endlas töötav Margus Vaigur.

Inglise näitekirjaniku ja lavastaja Polly Teale’i lavalugu lahkab põlvest põlve kanduvate peremustrite mõju inimeste saatusele, naise õigust ja võimalusi olla ema ning lapse õigust kasvada turvalises kodus.

Pärast mitmeaastast ootamist tuleb väga heal järjel perele teade, et on olemas laps, kelle nad võivad lapsendada. Lapse pärisema on prostituut ja narkomaan ja beebi elu algab võõrutusraviga. Probleeme on palju ja kunagi ei tea, mis lapsest saab.

Teale küsib, mis on parim lapsele: kas heal järjel pere, kus alles õpitakse hoolima, armastama ja lapse nimel loobuma, või kiiva kiskunud eluga pärisema, kellele järeltulijast hoolimine on loomulik nagu loomale.

Karusoo märkis, et see näitemäng juhatab paljust mõtlema. „Kas või edukas olemise survest. Sellest, mis on lapsele parim. Kas siis ei tasugi last armastada, kui ta pole täiuslik?“ küsib lavastaja.

Mängivad näitlejad Kadri Adamson, Karin Rask, Meelis Rämmeld, Katrin Saukas, Carita Vaikjärv, Triinu Meriste, Anne Valge, Janek Vadi ja Haldi Välimäe.

Märksõnad

Tagasi üles