Kes meist poleks aeg-ajalt oma kadunud mobiiltelefoni otsinud ja mõnikord sellest sootuks ilma jäänud. Hea on teada, et mobiili kadumine ei tähenda tingimata oma vanast numbrist ilmajäämist ja mõnikord saaks aparaati otsida isegi arvuti tagant tõusmata.
Levinud on teadmine, et mobiili kadumisel tuleb kiiresti kliendiinfosse helistada ja number sulgeda. Paraku kaob nii võimalus oma telefoni sellel helistades otsida ja leidja ei saa mõnel selles leiduval numbril helistades mobiili omanikku kindlaks teha.
“Eks siin pea igaüks arvestama, kas ta loodab pigem inimeste heatahtlikkusele või kardab numbri pahatahtlikku kuritarvitamist, vastavalt sellele tuleb otsustada, kas number sulgeda või mitte,” tõdes EMT avalike suhete juht Kaja Sepp.
Tele2 kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt soovitaski esialgu sulgeda SIM-kaardi asemel üksnes väljuvad kõned, et kuritahtlik kasutaja ei saaks eritariifiga numbril helistades suurt arvet teha.
Kindlasti on telefoni asukoha leidmisel abiks positsioneerimine. EMT ja Elisa kliendid saavad ise positsioneerida, kuid Tele2 valinutel see võimalus veel puudub. Lepingulised kliendid saavad oma numbrit positsioneerides otsida iseteeninduses ja mingit eraldi teenust selleks tellima ei pea, kuid kõnekaardi omanikel on eelregistreerimine vajalik.
“Oma peres oleme positsioneerimise abil leidnud üles ühe lapse telefoni, mis oli teel koolist koju taskust välja kukkunud ja peitus kastanialleel suures ilusas lehehunnikus. Positsioneerisime telefoni, nägime ära asukoha, läksime kohale ja proovisime lapse numbril helistada,” rääkis Sepp.
Nutitelefonidel on võimalik kasutada mitmesuguseid telefonileidmise rakendusi. Näiteks levis hiljuti Facebookis lugu, kus kaotatud telefoni omanik oli enne seadistanud telefoni saatma kõiki sellega tehtud pilte oma e-postkasti. Talle üllatuseks jõudsidki mingil ajal sinna inimeste pildid, keda selle telefoniga oli pildistatud. Siis palus mobiili kaotanu Facebookis abi, et aidataks tuvastada pildil olevad inimesed, et nende kaudu telefoni kasutajani jõuda.
Kui leiate mobiili
Mõnikord juhtub aga vastupidi: leiate võõra mobiili ja sellelt ei saa helistada.
Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski soovitas sel puhul telefonist välja võtta SIM-kaardi, vaadata, millise operaatoriga on tegemist, viia telefoni vastava firma esindusse ja sideoperaator leiab kliendi ise üles. “See toimib edukalt lepingulise kliendi puhul, kuid on keerulisem kõnekaardi omaniku tuvastamisel,” lisas ta.
Sepp tõdes, et väljalülitatud mobiili korral on leidjal väga keeruline omanikku ise otsida. “Teoreetiliselt, arvestades, et paljud inimesed ei vaheta oma algset PIN-koodi, võiks proovida telefoni sisse lülitada operaatorite algseid PIN-koode kasutades,” soovitas ta.
EMT-l on algne PIN-kood 0000 ja Elisa 1234, aga Tele2-l on turvalisust silmas pidades igal kliendil oma kood ja seda võimalust kasutada ei saa.
“Seega, kui telefon töötab EMT või Elisa võrgus ja inimene pole PIN-koodi muutnud, võib õnnestuda telefon sisse lülitada ja telefoniraamatu kaudu omanikku otsida,” rääkis Sepp. “Praktikas võib see aga olla halb mõte, sest võib-olla on sellel telefonil juba proovitud PIN-koodi sisestada ja kolmandal korral vale PIN-koodi sisestades blokite selle. Kui politsei hiljem omaniku leiab, peab omanik selle PUK-koodiga lahti lukustama.”
Loomulikult tasub siis, kui leiate telefoni asutusest või poest, anda see mõnele töötajale ja loota, et omanik oskab sellele järele tulla.
Saarvelt lisas soovituse viia leitud telefon politseisse, mis saab iga telefoni individuaalse IMEI-koodi järgi vaadata, kellele seade tagastada.
Politsei poole tasub kindlasti pöörduda neilgi, kes kahtlustavad oma mobiili varastamist. “Vargusest jääv jälg pole oluline ainult statistikas, vaid mitmest juhtumist võib moodustuda muster ja see võib aidata politseil pikemat aega tegutsenud telefonivargaid tabada,” selgitas Sepp.
Kaotatud asjade otsimisega politsei ei tegele, kuid kui leidja on telefoni politseisse viinud, võite selle sealt kätte saada. Leitud esemeid näeb politsei- ja piirivalveameti kodulehel “Politsei palub abi” rubriigis. Eile oli seal muu hulgas üleval üheksa Pärnu maakonnast leitud mobiili.
Must nimekiri
Kaotatud telefoni võib lasta oma operaatoril panna musta nimekirja. “Musta nimekirja lisatakse mobiiltelefonide seerianumbrid ehk IMEI-koodid, mille järgi operaatoril on võimalik mobiiltelefon oma võrgus tuvastada ja teenuste kasutamine sulgeda,” selgitas Raiski. “Hoolimata sellest, millise sideoperaatori SIM-kaart mobiiltelefoni sisestatakse, ei hakka selle mobiiltelefoni puhul teenused Eestis ühegi operaatori võrgus toimima.”
Tuleb aga arvestada, et politseil pole võimalik musta nimekirja kantud telefoni IMEI-põhiselt otsida.
“Põrandaalaustes töökodades saab telefonide IMEId küll muuta, kuid see tähendab siiski, et vargal või pahatahtlikul leidja, kes ei kavatse telefoni tagastada, tuleb lisavaeva näha ja -kulusid kanda,” rääkis Sepp. “Isiklikult soovitaksin musta nimekirja kandmise varianti kasutada alles siis, kui olete lõplikult kaotanud lootuse telefon leida või tagasi saada.”
Mustas nimekirjas telefonide nimekiri on üleval näiteks tehnilise järelevalve ameti kodulehel. “Kui keegi pakub kasutatud telefoni müüa, tasub sealt enne kontrollida, ega tegu ole varastatud aparaadiga,” soovitas Saarvelt.
Numbrid jäävad alles
Telefoni kadumisel võib rahalisest kaotusest suuremgi kahju sündida sellesse salvestatud numbrite kadumisest. Selle ennetamiseks on mitu moodust.
“Kõige targem on juba varem teha mobiiltelefoninumbritest koopia ja salvestada oma arvutisse. Samuti on võimalik mobiiltelefoninumbrid sünkroniseerida meilikeskkonna Microsoft Outlookiga. Sel puhul jäävad numbrid Outlooki alles ja need saab uuesti mobiiltelefoni tõmmata,” rääkis Raiski.
Nutitelefonidega on kontaktide haldust ja arvutiga sünkroniseerimist juba väga lihtne teha ja see on abiks ka siis, kui telefoni vahetate: kõik kontaktid saab vähese vaevaga uude telefoni tõmmata.
Kui telefon kaob, on võimalik oma vana number alles jätta. Lihtne on see lepingulise numbri puhul, kõnekaardi korral keerulisem. “Kuna kõnekaardi kasutajad on operaatorile anonüümsed, tuleb kadumisel tõendada, et number ikka sellele inimesele kuulus ja tema seda kasutas,” selgitas Saarvelt.
Nii tasub kõnekaardi andmed enne esinduses või e-teeninduses registreerida, et hiljem oleks lihtsam tõestada, et just teie või teie laps kadunud numbri kasutaja olite. Tõestada saab muud moodigi, näiteks täpselt teades, millisel numbril kaotsi läinud mobiililt viimati helistati.
Lapsed kaotavad
Täpset statistikat, kes ja kui tihti telefone kaob, ei oska keegi esitada, kuid enim kipuvad seda tegema lapsed.
“Kõige levinum lapse mobiili kaotamise või varguse ohvriks langemise koht on garderoobi või trennisaali kapp,” märkis Saarvelt. “On juhtumeid, kus võõras koolis kellegi telefoni kuritarvitab, tellib näiteks tasulisi teenuseid. Ka võib algkoolilapsele ostetud kallima seadme vastu varga huvi suurem olla.”
Raiski nentis samuti, et sagedamini kaotavad mobiiltelefone lapsed ja osa vanemaid ostabki neile vaid kõnekomplekti, kus saab odavalt telefoni ja tasuta kõneaega. “Kuid on täiskasvanuidki, kes ostavad odavaid kõnekomplekte, sest teavad, et kaotavad telefone keskmisest sagedamini,” rääkis ta. “Kindlasti võib öelda, et suured pühad – jaanipäev ja aastavahetus – on aeg, kui mobiilid kipuvad klientidel kergemini ära kaduma.”
PANGE TÄHELE!
* Kadunud mobiili (või sellega kauaks õue jäänud last) saab otsida EMT ja Elisa iseteeninduses numbrit positsioneerides.
* Kui telefon kaob, on võimalik oma vana number alles jätta. Lihtne on see lepingulise numbri puhul, kõnekaardi korral keerulisem.
* Telefoniraamatus olevate numbrite kadumise vältimiseks tasub varem teha neist koopia ja salvestada see oma arvutisse.
* Kõige sagedamini kaovad mobiilid jaanipäeva ja aastavahetuse aegu.
* Politsei- ja piirivalveameti kodulehel on üleval leitud mobiilid.