Tänapäeva Kihnu Jõnnud vajavad mereharidust

, Riigikogu liige (Reformi­erakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Lillo.
Kalev Lillo. Foto: PP

Hiljutisel kohtumisel riigikogu liikmetest koosneva merenduse toetusrühmaga kinnitas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, et mereharidust pole plaanis Eestis kaotada. Merehariduse andmise riiklikku tähtsust märgib hiljuti valitsuses kinnitatud merenduse arengukavagi.

Juuni alguses kohtus merenduse toetusrühm Eesti mereakadeemia juhtidega, kellel puudus kindlus kvaliteetse merehariduse andmise jätkumise suhtes. Põhjuseks eelarveraha vähesus ja meediaski kajastatud võimalus, et mereakadeemia liidetakse Tallinna tehnikaülikooliga.

Kuna mure tundus tõsine, otsustasid merenduse tuleviku pärast muretsevad parlamendiliikmed ära kuulata teise poole – ministri. Aaviksoo kinnitas, et merehariduse võimaldamine Eestis jätkub. Küll tuleb selle kvaliteedi tagamiseks ajaga kaasas käia ja vajadusel teha ümberkorraldused.

Oktoobri alguseks saab selgeks, kas Tallinna tehnikaülikool ja mereakadeemia leiavad ühisosa, et jätkata kõrgetasemelise merendusliku kõrghariduse andmist. Merendusteadmiste levikut kavandatakse ja arendatakse muul moelgi.

Eelmisel aastal asutas TTÜ nõukogu Kuressaare kolledži juurde väikelaevaehituse kompetentsikeskuse.

Tulevikuski võiks Saaremaal kompetentsikeskuse baasi ära kasutades väikelaevaehituse alast haridust anda. Hoolimata väikelaevaehituse koondumisest Eesti suurimale saarele, tuleb mõelda laiemalt. Kolledž toimiks rahvusvahelise õppeprogrammi alusel kogu Skandinaavia vastava ala spetsialiste koolitades.

Arutasime ministriga ideed, mille kohaselt Eesti mereakadeemia kutsehariduse haru võiks täielikult iseseisvuda. Hariduse andmise kohaks sobiks näiteks Pärnu, kuna selles piirkonnas on nii merehariduse võimaldamise eeldused kui traditsioonid, samuti reaalne vajadus vastava ala spetsialistide järele.

Aaviksoo kordas mitu korda, et ministeeriumil puudub info koolitusvajaduse kohta, kuna kõnealuse valdkonna ettevõtjad pole kordagi märku andnud, et neil oleks tarvidus haritud spetsialistide järele või et olemasolev mereharidussüsteem neile üldse vajalik on.

Seega koolitatakse tüürimehi ja muid spetsialiste ”pimedalt”, heas usus, et just neid läheb meie majanduses vaja. Seetõttu ootaks ettevõtjatelt ja kasusaajatelt senisest selgemat signaali ootuste suhtes mereharidusele otse merekooli.

Tahame või ei, Eesti on nii väike riik, et peame tegema otsuseid, millise merenduseriala õpilasi on otstarbekam hoopis väljaspool Eestit koolitada. Kui vajame aastas kuni viis mõne kitsa eriala inimest oma majandusse, pole nende tarvis eraldi eriala elushoidmine kindlasti otstarbekas. Seda nii rahalises mõttes kui õppe kvaliteedi aspektist lähtudes.

Vikipeedia teab huvitavat fakti, et Kihnu Jõnnuna tuntuks saanud kuulus kapten Enn Uuetoa olla õppinud kolm päeva Paldiski merekoolis. Loa kaptenina sõita sai ta kui praktik kauaaegse avariideta meresõidu eest.

Siiski hinnati mereharidust juba 150 aastat tagasi, kui Eesti kaptenid hakkasid meresõitu õppima Heinastes avatud merekoolis. Tänapäeval ei vaidlusta hariduse tähtsust ohutu meresõidu tagajana enam keegi. Eesti on mereriik ja merehariduse tava Eestis peab kindlasti jätkuma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles