Andres Siplane: Munitsipaalprügivedajat pole vaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Siplane.
Andres Siplane. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vabas ühiskonnas peaks toimuma ideede konkurents, kus paremad ideed jäävad peale ja halvemad vaovad. Äraspidisel kombel kehtib Pärnus aga reeglipära, et peale jäävad kõik need ideed, mis Tallinna päritolu. Olgu selleks munitsipaalpolitsei loomine või 500 krooni pensionäridele hinnatõusu kompenseerimiseks. Muide, hinnatõus on nüüdseks asendunud hinnalangusega.


Kui Tallinn hakkas arutama, et vaja oleks luua munitsipaalprügifirma, siis sama arutelu tabab Pärnut. Üheltpoolt: kui kohus on tuvastanud, et Pärnu linn on jäätmeveo konkursi puudulikult korraldanud, siis sellest ei tulene kuidagi, et lahendus on isikliku prügiveofirma loomine. Pigem tähendab see lisariski: kui konkursiga ei saadud hakkama, siis miks peaks samas valdkonnas firma loomisega hakkama saama?



Sellise kohtuotsuse puhul on õige järeldus see, et prügiveokonkurss tuleb uuesti korraldada, seekord vigadeta. Täiesti kohatu on viibutada rusikat prügifirmade poole, sest nemad seisid vaid oma huvide eest, mis tuvastati olevat õiguspärased.



Juba puhtteoreetiliselt ei ole riigi- või linnafirmadel kohane konkureerida turusektoris, kus on palju turuosalisi. Avalikule sektorile võivad kuuluda oma olemuselt monopolilaadsed infrastruktuuriettevõtted. Kindlasti mitte toidupoed või prügifirmad.



Kui sellest ei piisa, et munitsipaliseerimismõtteid peast heita, kujutame ette, et linn sellise firma loob. Kindlasti ei kao teised prügiveofirmad kuhugi. Ning päris kindlasti on vanadel prügifirmadel palju rohkem kogemusi ja oskusteavet.



Kui nüüd linnale kuuluv prügifirma kehtestab teatava hinna prügikasti tühjendusele, pakuvad ülejäänud firmad näiteks kroon madalamat hinda. Ja kui linnafirma otsustab konkurentsi jätkata, võib ta ühel hetkel võita konkursi hinnaga, mis jääb kõvasti alla omahinna.



Tulemaks ots otsaga kokku, peab ta raha juurde saama. Seda kas linnaeelarvest peale makstes või klientidele kõikvõimalikke võtmekeeramiste-tühisõitude-konteineriveeretamiste lisatasusid välja mõeldes. Väga inetu on nii üks kui teine lahendus.



Võib ju suure pingutusega ette kujutada olukorda, kus linnavalitsus ütleb, et tema prügifirma ei konkureeri teistega, ja osutab linnas teenuseid monopoolses korras. Kui ülejäänud prügifirmad osutavad oma madalamatele hindadele, vastab linn selle peale, et tema firma teenus on jälle sellevõrra kvaliteetsem. Läheb väga jaburaks.



Ühtpidi on valimisteni õnneks väga vähe aega ja ilmselt ei jõuta munitsipaalprügifirma mõttega kuigi kaugele. Teistpidi aga on parasjagu aega, et konkurss uuesti ja veatult korraldada. Vajadusel võib ju appi kutsuda näiteks Saarde või Audru valla spetsialistid.

Tagasi üles