Pärnu Vene gümnaasiumis on sel nädalal külalised Saksamaalt, õpilased Borkeni linna Berufskollegi koolist. Kokku saadakse rahvusvahelise Comeniuse projekti raames, mille teema on lugemise populariseerimine ja noortekirjandus.
Noorte ühisprojekt väärtustab kirjandust
29. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti „Reading is a Pleasure. Learn about yourself through Literature” eesmärk on kooliõpilasi rohkem raamatuid lugema meelitada ja eri ajastutel ilmunud teoste põhjal analüüsida noorte probleemide ja väärtushinnangute muutumist.
Esimesel aastal lugesid mõlema kooli noored läbi kolm etteantud raamatut, arutlesid nende üle ja tutvustasid teoseid blogis oma partneritele.
Noored pole lugemist unustanud
Pärnu õpilased pidid läbi lugema Oskar Lutsu „Kevade”, Silvia Rannamaa „Kadri. Kasuema” ja Mare Sabolotny „Kirjaklambritest vöö”. Peale selle vaadati teatris noorteetendusi „Kirjaklambritest vöö”, „Nullpunkt” ja „Mängud tagahoovis ehk Because“.
Sel nädalal Pärnus Vene gümnaasiumis ja novembris Saksamaal kohtudes püütakse raamatute probleemistikku siduda tänapäevaga, külastatakse kirjandusega seotud muuseume ning proovitakse kätt filmi- ja draamakunstiga.
„Kui meil kolleegi, inglise keele õpetaja Tamara Gordinaga projektiidee tekkis, mõtlesin esmalt selle peale, et Lutsu „Kevade” ilmumisest saab 100 aastat,” meenutas Vene gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Leili Sägi, üks projekti eestvedajatest. „Sealt liikus mõte edasi lisada raamatud eri ajastutest, sest teada ju on, et lapsed loevad aina vähem ja lugemisharjumust tuleks süvendada.”
Sägi ja Gordina leidsid, et vene lastele on nii eesti keeles raamatute lugemine kui sakslastega inglise keeles suhtlemine kindlasti kasuks tulnud ja arutlusoskuski on paranenud.
„Mõni noor loeb palju, mõni aga ei võta kuigi tihti raamatut kätte, sest lugemine nõuab aega,” arvas projektis osalev Nelli Pavlova, kes õpib Vene gümnaasiumi viimases klassis. „Isiklikult loen ilukirjandusest põhiliselt seda, mis koolis antakse, vabal ajal pigem midagi õpetlikku, näiteks psühholoogia vallast.”
„Mulle meeldib raamatuga rahulikult omaette kusagil istuda,” kinnitas tema klassiõde Aleksandra Lapšina. „Mugav on lugeda just paberraamatust, mitte arvutist. Arvuti ja internet on pigem info saamiseks.”
Saksa õpilased leidsid samuti, et nende põlvkonnas leidub küllalt neid, kes raamatuid hindavad. „Saksamaal on noored erinevad: mõni loeb väga palju, mõni peaaegu üldse mitte,” rääkis Carolin Wigger. „Minule küll meeldib lugeda, kõige rohkem armastuslugusid, aga kindlaid lemmikuid pole.”
Phillipp Wehnhardt väitis, et talle on raamatud alati olnud elu oluline osa. „Haridus on hea asi, aga kirjandus aitab kujundada omaenda arvamust ja maailmapilti,” pidas noormees lugemist tähtsaks. „Fantaasiakirjandust ja kriminulle loen lõbu pärast, poliitilist kirjandust enese harimiseks. Loen ka inglise keeles, alustasin kunagi Harry Potterist, kuna tahtsin ruttu teada saada, kuidas sündmused arenevad.”
Nädala jooksul on käidud ekskursioonidel, Tartus külastati Oskar Lutsu majamuuseumi ja Tallinnas tehti Nukufilmi lastestuudios kuue teose põhjal ise valmis lühikesed animafilmid. Plaanis on raamatukatkendeid dramatiseerida ja kogu ühistegevus filmilindile jäädvustada.
Elu muutub, probleemid jäävad
Kolmapäeval kohtus Eesti ja Saksa noortega kirjanik Mare Sabolotny, kes luges oma raamatust „Kirjaklambritest vöö” ette inglise keelde tõlgitud katkendeid ja tutvustas enda uut teost „Peaaegu inimene”.
„Rääkisime noortekirjandusest laiemas mõttes, nii Harry Potterist kui kolmest musketärist, ja tundus, et temaatika läks kuulajatele korda: need õpilased, kes sõna võtsid ja küsimusi esitasid, olid ilmselgelt kirjandusega kursis,” tundis Sabolotny heameelt. Tema arvates loevad tänapäeva noored üsna usinalt ja raamatuid ilmub nii palju, et raske on kõigel silma peal hoida.
Raamatute vastu aitavad huvi tekitada filmid ja teatrilavastusedki, nii näiteks käisid projektis osalevad Vene gümnaasiumi õpilased „Kirjaklambritest vööd” esmalt VAT Teatris vaatamas ja pärast seda tahtsid kõik raamatut lugeda.
Kui Sabolotny raamatu tegelased ja olustik tundusid tänapäeva noortele hästi mõistetavad, siis 100 aastat tagasi kirjutatud „Kevadet” eesti keeles lugedes tuli õpilastel rohkem vaeva näha. „Poole raamatu peal läks lugemine raskeks,” tunnistas Pavlova. „Tolle aja laste maailm oli tänapäevast nii erinev, näiteks alkohol ja narkootikumid ei mänginud siis sellist rolli nagu praegu.”
„Sündmused ja situatsioonidki olid teistsugused,” lisas Lapšina. „Meie noored ei käitu enam nii, heasüdamlikke Arnosid pole.”
Saksa noorte loetud raamatutest käsitles üks samuti tänapäeva noorte heitlikku elu, teine Natsi-Saksamaal üles kasvanud lapse katsumusi ja kolmas kirjanik Erich Kästneri lapsepõlve eelmise sajandi alguses.
Õpetaja Gordina jutu järgi jõuti omavahel arutledes siiski järeldusele, et kuigi maailm oli 100 aastat tagasi hoopis teistsugune, pole noored eriti muutunud: ikka õpitakse, sõbrustatakse ja armutakse ning põhiväärtused on jäänud samaks.