Vahur Roosaar: Wendre võiks mõne aasta pärast poole suurem olla

Praegune aeg tähendab Wendrele kibekiiret müügiperioodi, kui üle poole aasta jooksul ettetoodetud miljonid padjad ja tekid hakkavad laost välja minema. Foto: Ants Liigus

Seitse aastat aktsiaseltsis Wendre padja- ja tekitootmist tüürinud Vahur Roosaart võib pidada Euroopa ühe suurema kodutekstiiliettevõtte halliks kardinaliks.

Mees ise eelistab rambivalgusele kulisside varjus toimetada, sest ütleb, et tal puudub ambitsioon püünele trügimiseks.

Ühelt poolt võib seda seletada loomupärase tagasihoidlikkusega, teisalt kindlasti asjaoluga, et igal ettevõttel pole sedavõrd karismaatilist eestkõnelejat nagu Wendre omanik Peter Hunt.

Samal ajal ei saa Roosaare rolli firma eduloos kuidagi alahinnata. Ta tuli kümne aasta eest Wendresse finantsjuhiks aktsiaseltsist Toom Tekstiil, mis toona oli Wendre suurim kohalik konkurent. Kolm aastat hiljem vahetas Roosaar finantsjuhi tooli tegevdirektori koha vastu, kus on tänini.

Wendre ja Toom Tekstiili kõrval tegutses tollal Eestis neli enam-vähem võrdväärset kodutekstiiliettevõtet. Praeguseks on Wendre üksi üle kolmandiku jagu suurem kui kõik ülejäänud kokku ja firma kasv ei ilmuta raugemismärke.

Olete kümnendat aastat Wendre leival. Kas see teis seisaku tunnet ei tekita?

Ei, päris ausalt mitte. Ma pole üldse mõelnud, et tahaks siit minema.

Õnn, et Peteril (Peter Hundil, A. V.) on suured ambitsioonid. Teha äri rahvusvahelises seltskonnas, suhelda iga päev inimestega kõikjalt maailmast, õppida tema kõrval on mulle väga huvitav.

2011. aasta tulud ja kasum olid Wendrel rekordilised. Kuidas firmal praegu läheb?

Wendrel läheb praegu hästi, aga käesolev aasta on mullusest veidi teistsugune: see on meile pigem stabiilsuse kui kasvu aasta.

2011 oli meil Eesti ja Poola tehaste konsolideeritud käive 96 miljonit eurot. Tänavu tuleb umbes sama, võib-olla miljon siia-sinna.

Kasumi pool peaks samuti tulema samasse suurusjärku kui mullu: 7,5 miljoni euro kanti.

Möödunudaastane tulemus tuli suure pingutusena, sel aastal on meil süsteemid suhteliselt paigas, ei pea väga rabelema.

Mullu kasutasime nädalavahetusi päris palju selleks, et tulemust saavutada. See aasta on rahulikum, teeme tööd esmaspäevast reedeni ja nädalavahetustel puhkame.

Millised on Wendre edasised sihid? Aina investeerida ja laieneda?

Jah, laienemise ideed ja plaanid olid meil nii eelmisel kui sel aastal ja on ka edaspidi, sest me ei taha praegusesse suurusjärku jääda.

Praegu olete “kõigest” üks Euroopa suurimaid kodutekstiilitootjaid.

Jah, omas valdkonnas oleme Euroopas kindlasti suurimate hulgas.

Investeerimisplaane on palju. Viimastel aastatel on mõtteis olnud väga palju projekte, aga neist ühtegi suuremat pole eri põhjustel lõpule viinud.

Usun, et tuleval aastal mõni neist realiseerub. Ehkki ma ei saa täpsemalt rääkida kõigest, mis meil õhus, võin nii palju öelda, et Wendre võiks mõne aasta pärast poole suurem olla.

Kas kõik kavatsused on tekstiilivaldkonnaga seotud?

Jah, ikka on. Ühed rohkem, teised vähem. Tekstiili- ja mööblitööstus on jätkuvalt see, kus laieneda tahame.

(Heliseb Roosaare mobiiltelefon, helistajaks Peter Hunt.)

Kui tihti te Peter Hundiga suhtlete, kui ta Pärnust eemal on?

Ikka iga päev. Meie põhiline suhtluskanal on tegelikult Skype. See on meie ettevõttes (Wendre kuulub kontserni Trading House Scandinavia AB, A. V.) väga hästi töötav lahendus, kasutame seda iga päev.

Välivoodeid ja kušette Wendre juba Pärnus teeb. Kas edasised mõtted seoses mööbliga puudutavad samuti Eestit?

Eks meil ole kogemusi nii siin kui seal maailmas, aga eelistatuim paik on kindlasti Eesti. Siinne ärikeskkond on hästi kontrollitav ja andnud parimaid äritulemusi. Samuti asetseb Eesti Skandinaavia ja Venemaa turgude suhtes logistiliselt hea koha peal.

Näeme, et kohalik pehme mööbli tööstus alates sohvadest ja lõpetades aiamööbliga on valdkond, mis seni Eestis katmata.

Need, kes selles nišis siin praegu toimetavad, on suurtele klientidele liiga väikesed.

Kas diivaneid teeksite allhankena ja tarbijani need Wendre nime all ei jõuaks?

Jah, see on üks võimalusi.

Teeme ju nüüdki väga palju private label’it ehk suurtele kettidele nende enda tooteid, millel on küll kirjas, et need on Eestis valmistatud, kuid tegu pole meie, vaid tellija arendatud mudeliga.

Teine suund on oma kaubamärkide arendamine. Esimesed sammud sel teel oleme juba teinud: palganud inimesi, ühinenud teatud projektidega, kuulanud maad.

Toodete identifitseerimisel peate silmas eeskätt kodutekstiili omi?

Jah, kuna pehme mööbli tootmist meil veel pole. Tulevikus võiksid Wendre oma kaubamärgid hõlmata muidugi kogu meie tootevalikut. Kuid kindlasti ei saa need hoomatavas tulevikus maailmakuulsaks ja ausalt öeldes kodutekstiili valdkonnas maailmakuulsaid nimesid, nagu näiteks rõivatööstuses, väga polegi.

Mis puudutab pehme mööbli tootmist, siis siingi on mitu võimalust: kas omandame mõne tehase või ehitame tsehhi greenfield-projektina nullist üles.

Tootmise asukohana näeme ikkagi Pärnut ja eelkõige vana linavabriku kompleksi.

Praegu on meil seal osa kinnistust renditud Wendre õdeettevõttele Stram, mis teeb välivoodeid. Kompleksi teistes osades toodame kušette ja poroloontooteid.

Linavabriku kompleksist võiks seega kujuneda mööblitööstuse keha, kus valmistatakse aiamööblit, välivoodeid, kušette ja muud pehmet mööblit.

Suured plaanid on siin Ehitajate tee ääreski. Meil on juba aastake olemas projekt, mis näeb ette praeguse tehase laiendamist.

On mõttes ehitada juurde 10 000ruutmeetrine üksus, kuhu viia padjatootmine.

Olemasoleva 30 000 ruutmeetri peale jääksid tekkide valmistamine ja kontoriruumid.

Kui mööblitootmise käima saame, peaks linavabrikutki suuremaks ehitama.

Aga eks näis, mis elu toob. Wendre strateegia on see, et pikaajalist strateegiat meil pole. Täna otsustame nii ja nädala pärast teisiti. Juhtkonnas oleme sellega väga harjunud, aga kõva häälega me suusõnalistest otsustest ei räägi, et mitte segadust tekitada.

Tahaks edaspidi ka Baltikumi müügiga tegelda, seda pole me seni üldse teinud. Praegu läheb eksporti 98 protsenti Wendre toodangust. Kahest protsendist, mis siia jääb, pole lõviosa jaebisnis, vaid hoopis muu äri ehk tooraine müük Eesti ettevõtetele.

Lõpptooteäri on meil siin väga väike, sisuliselt vaid oma vabrikupoe kaudu. Teisalt on see kauplus, mida plaanime järgmisel aastal laiendada, meid hästi palju õpetanud. Sinna tuuakse, muide, vanemaealisi Pärnu spaaturiste lausa bussidega kohale.

Kuna meie tekkide, patjade, madratsite ja voodite ning edaspidi ka pehme mööbli valik aina laieneb, oleme uute vabrikupoodidegi peale mõelnud.

Teil seisab siin kabinetis mullune Pärnu linnavalitsuse auhind linna suurimale töökohtade loojale. Kui paljudele kohalikele Wendre praegu tööd annab?

Koos Vändra tootmisega on Wendre palgal 626 inimest. Stramis on poolsada töötajat.

Kui suur on Wendre töötajate keskmine palk?

Keskmine brutopalk augustis oli 783 eurot, viimastel kvartalitel on ta olnud 750 euro ligi.

Meil on väga mitmekihiline motivatsioonisüsteem. Samal ametikohal võib palk palju erineda.

Meil on ametikohaga seotud baaspalk, sellele lisandub individuaalne töötasu, mille määramiseks kvalifitseerime inimesed korra aastas. Sealt on võimalik põhipalgale 30 protsenti juurde teenida. Peale selle saab igapäevaselt normi täitmisest olulise osa juurde, samuti on meil tootmine jagatud gruppideks ja kui grupp täidab kuunormi, on selle eest eraldi preemia ette nähtud.

Selline süsteem aitab asju tasakaalus hoida ja mõistlikult lahendada. On ju häid ja halvemaid aegu, tööandjana saame olla paindlikumad.

Palku me ikka vaikselt tõstame, usun, et ka tuleval aastal. Tekstiilitööstus pole kõrgete palkadega tööstusharu, aga usun, et maksame normaalset palka.

Suvel oli juttu, et optimeerite tootmist ja lähete üle kahele vahetusele senise kolme asemel.

Investeerime oma masinapargi uuendamisse, et tootlikkust tõsta ja valmistada tekid-padjad kahe, mitte kolme vahetusega. Tahame automatiseerida tööd inimesi koondamata. Vabanev tööjõud võiks leida rakendust näiteks mööblitööstuses.

Ega see öine töötamine väga paljudele ole hea lahendus. Inimeste efektiivsus on siis madalam, öine töö piirab tööjõu valikutki.

Ostsite tänavu emaettevõttelt ja Hiina kaasomanikelt välja õmblustehase Hiinas.

See on pisike 50 töötajaga õmblustsehh, mis teeb meile padjapüüre või -kotte, kuhu Pärnu tehase masinad pärast kiu sisse topivad.

Hiina üksust juhib meie tootmisdirektor, kes käib seal kohal üle kuu. Struktuur on Hiina tsehhis nii kenasti paika loksunud, et see pole meile enam peavalu koht nagu mõne aasta eest.

Hiina on meile olulisim tooraine sihtriik, ostame sealt padjapüüre, valdava osa kangastest, peale selle muid tarvikuid, nagu näiteks lukuga kilekotte, etikette. Hiinas kohalolek annab võimaluse nende asjadega operatiivselt kursis olla.

Kodutekstiiliäri on suuresti hooajaline. Miks?

Meie madalhooaeg on kevadel, tippaeg on praegu kuni hilissügiseni.

Wendre eelis võib olla see, et meil on alati olnud suured kliendid. Erinevalt väiketootjatest saame meie toota aasta läbi ühes rütmis. Nii on ju tööd palju lihtsam organiseerida. Tootmismaht on läbi aasta ühesugune, mängime laomahtudega.

Juunis–juulis on laod pilgeni täis, aasta lõpuks tühjaks müüdud.

Mõne aasta eest kaalus Wendre börsile minekut. Kas see mõte on lõplikult maha maetud?

Jah, see pole enam aktuaalne. Oleme kogunud küllaldaselt rasva, meie rahalised võimalused end ise finantseerida on väga head.

Peter (Hunt) saab oma ideed, nagu näiteks Tahkuranna golfirada, kuhu praegu läheb palju investeeringuid, teoks teha ilma börsita.

Nagu talvel ostsite koos Hundiga pankrotistunud Pärnu Keskuse.

Jah, juhtus, et kuna mul oli firma (OÜ Stevara, A. V.) olemas ja väga kiiresti tuli ost peale, polnud muuks lahenduseks aega.

Kuna tegu on väga teistmoodi äriga, ei tahtnud me sellesse Wendret segada. Iga äri peab end ära majandama. Ja mis puudutab korterite müüki, siis see läheb praegu ilusasti. Isegi üllatavalt hästi.

Ostsime alguses kogu Pärnu Keskuse, müüsime kaubanduspinna edasi Lõunakeskusele, mis tunneb ärikeskuse valdkonda 100 korda paremini kui meie.

Oli see kohe plaanis? Või mõtlesite esialgu ise Pärnu Keskusega midagi ette võtta?

Olime valmis ise arendama, aga kui tekkis võimalus ära müüa Lõunakeskusele, siis leidsime, et kaubanduspindade vastu meil strateegilist huvi pole. Korterite pool on meile huvitavam.

Kas Stevara kinnisvara portfelli kuulub peale nende korterite veel midagi?

Ei, eks püüab kõigepealt selle projektiga hakkama saada.

Praegu käib seal vilgas viimistlustöö. Viienda korruse korterid on peaaegu kõik ära müüdud.

Arvasin alguses, et ostjad on enamjaolt soomlased, aga esimesed kümmekond korterit läksid eestlastele. 60 korterist on müüdud ligi kolmandik.

CV

* Sündinud 15. mail 1973.

* Lõpetanud 1991. aastal Suure-Jaani keskkooli,

* 1995. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna.

* 1995–2001 Eesti Ühispanga Viljandi kontori juht.

* 2001–2002 AS Toom Tekstiili finantsjuht.

* 2002–2005 AS Wendre finantsjuht, 2005. aastast tegevjuht.

* Abielus, kaks poega.

* Hobid: sport ja reisimine.