„Ei aita see, kui suureks saad ja oled tähtsal tööl, aeg-ajalt ikka Pillerpall sul jälle hinge sööb, ta tahab veidi hullata, mängida ja hõisata ja olla väike, olla väike veel!“ (Vooglaid-Voll)
Kuidas Pillerpalli lasteaed juubelit tähistas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii laulsid kõik lapsed, vilistlased, pered, külalised, endised töötajad ja vanemad sünnipäevapeol lasteaia sisehoovis. Huvilisi oli enneolematult palju, üksnes vilistlasi ja endisi vanemaid tuli kokku saja ringis.
Vaatamata muutlikule sügisilmale, nautisid pidulised lasteaia muusikaõpetaja koostatud muusikali, milles osalesid meie kõik kasvandikud ja personali liikmed. Pidustuste raames said huvilised vaadata laste, perede ja personali valmistatud näitust „Minu armas Pillerpall“. Samuti huvitas paljusid ajalooline näitus, kus iga vilistlane sai end rühmapildilt ja nimekirjadest üles leida.
Muusikali lõppedes toimus endiste ja praeguste pillerpallide kohtumine: pered pidutsesid, saadi kokku endiste töökaaslastega, vilistlased tutvusid omavahel ja osalesid ajaloolises viktoriinis, vilistlased ja vanemad käisid endistes rühmaruumides ja kohtusid inimestega, kellega neil oli kunagi lähedane side. Noored soovisid kuulda õpetajate meenutusi ja naljakaid lugusid endiste aegade kohta.
Seoses juubeliga valmis meie lasteaia ajaleht Pillerkaja nr 2, milles kajastati lasteaia tegemisi praegusel ja endisel ajal. Küsimusele „Kes või mis on Pillerpall?“ vastas ligi sada praegust kasvandikku, vilistlast, töötajat ja lapsevanemat. Samuti pajatasid vilistlased mälestusi oma lasteaia ajast ja endistest õpetajatest.
Uskumatult palju mäletavad noored lasteaias möödunud hetkedest. Vilistlane Karin Leetsar: „Kui meenutan Pillerpalli lasteaeda, tulevad esile sõnad „pidev tegutsemine“: kogu aeg olin justkui mingi tegevuse keskel, oli see siis luuletuse või näidendi esitamine või hoopis missivõistlusel osalemine. Oi neid krokodillipisaraid, kui ei saanudki miss Pillerpalliks, vaid luulemissiks.
Vilistlane Ave Ermus: „Muusikakasvataja Inge oli minu silmis kaunis kui printsess: heledate pikkade lokkis juuste ja imeilusate kleitidega.
Vilistlane Ly Palmsaar: „Kõik õpetajad olid toredad, aga see mulle ei meeldinud, et käed kästi magades põse alla panna – ma nagunii ei maganud.“
Vilistlane Kaspar Ojasoo: „Pillerpall on sõbrakuhilakoht, kust leiab palju sõpru.“
Vilistlane Hain Luud: „Meenus naljakas lugu, et pidime tantsima Peer Gynti laulude järgi ja vahepeal eesti muinasjutte etendama.“
Vilistlane Jenss Lootus: „Naljaks oli see, kui oli lasteaiaöö, siis panin oma jalad magades teisele poisile pähe. Õpetaja abi Aili lubas meil minna pärast sööki, mis meile väga maitses, kokatädisid tänama.“
Vilistlane, endine töötaja ja praegune lapsevanem Ruth Lehis: „See maja on minu jaoks kui teine kodu, ma tean iga nurgatagust ja ust. Tänan teid, mu kasvatajad, et olete aidanud mul saada selleks inimeseks, kes olen!“
Vilistlane Avo Lullamaa: „Pillerpall on lasteaed, mis hommikul väikseid ja armsaid lapsi soojalt vastu võttis ja ära saates jäi alati tagasi ootama.“
Vilistlane Marko Kiigajaan: „Pillerpall on kodu, kuhu on alati rõõm tagasi pöörduda. Selle maja aura on asendamatu ja ainulaadne ning suuresti seda väga heasüdamlike kasvatajate tõttu. See on periood minu elust, mida ma oleksin iga kell nõus kordama.“
Lasteaia 30 aasta juubeliüritused on nüüd meie mäletustes. Oli meeliliigutav kohtuda endiste laste, vanemate ja töötajatega. Mõistsime, et vahel ongi vaja mitte ainult edasi tormata, vaid leida aega tagasi vaadata. Läbi mälestuste, kallistuste ja heade sõnade tundsime, kui olulised on iga lapse elus lasteaiaaeg ja teda ümbritsevad inimesed.