Juhtkiri: Gruusia küsimärk

Pärnu Postimees. Foto: PP

Esmaspäevased parlamendivalimised Gruusias või ikkagi Sakhartvelos – mitte Georgias – panid Eesti poliitikuid suud maigutama. Keegi ei tahtnud tunnistada, et suhtumises sellesse riiki on oldud hämmastavalt üheülbalised.

Tekib isegi kahtlus, kas Eesti ei vaadanud Gruusiat läbi kelleltki laenatud prillide, selle asemel et kõigepealt endale vett näkku visata ja siis toimuvat terasemalt kaeda.

Ei mäletagi tükil ajal sellist teise riigi siseasjadesse sekkumist Eesti poliitikult kui kaitseminister Urmas Reinsalu artikkel The Wall Street Journalis. Reinsalu andis lauaga serviti nagu mees muiste, olles veendunud, et Gruusia opositsioon võimule ei pääse.

Kolumnist Ahto Lobjakas avaldas eilses Postimehes lootust, et ehk kaitseministri artikli avaldamisega Postimehes ja The Wall Streert Journalis nendega ei manipuleeritud. Samal ajal oleks naiivne arvata, nagu seisaks Ameerika majanduslehe toimetajad Reinsalu ukse taga järjekorras, et väikeriigi poliitiku kirjatükki avaldada.

Eesti ministri lajatava looga manipuleeriti ja arvata võib, et sellega sai hakkama üks meie suuri sõpru ja partnereid, kellel on märkimisväärsed huvid Kaukaasias.

Nüüd peab Bidzina Ivanišvili kõigepealt klaarima oma kodakondsuse probleemi, sest olemata Gruusia kodakondne, ei saa ta jääda parlamendiliikmeks ega tõusta peaministriks.

Miljardärist Gruusia valimistevõitja on lubanud esimese välisvisiidi teha Washingtoni, nimetades USAd Gruusia peamiseks partneriks ja sõbraks.

Otseselt Vene-meelsuses süüdistatud mehe kohta on see küllaltki üllatav käik.

Eesti võiks Gruusia valimistest õppida, et selles riigis ei ole poliitiline pilt mustvalge, vaid märksa varjundi- ja nüansirikkam.