Hoidisepurki sobib sibul, mädarõigas ja uba

Hoidistemessil auhinnakohale tulnud Pärnumaa perenaised Inge Must (vasakult), Riina Luik ja Tiiu Sommer julgustavad kõiki lugejaid aia- ja metsasaadusi purki panema. Foto: Urmas Luik

Enamik perenaisi on uhked enda üle juba siis, kui kümmekond hoidistepurki talveks tallele pandud, aga meie seas leidub neidki, kelle sahvris seisab reas sadu eri sisuga purke.

Nii agarad hoidistajad on nädala eest Viljandimaal Olustvere hoidistemessilt auhindu noppinud Riina Luik, Inge Must ja Tiiu Sommer. Nad on lahkesti nõus oma hobist rääkima ja enda välja mõeldud retsepte kadeduseta kõigile huvilistele jagama.

Kallis lõbu

Juba mitmesse retseptikogumikku jõudnud hoidise “Särtsukurgid” väljamõtleja Must kinnitab, et talle pigem meeldib, kui tema retseptid rahva seas levivad. “Mina enda teada neid ei hoia, vaid igal festivalil ja messil ütlen inimestele, et võtke retsepte kaasa ja tehke järele,” rääkis Must.

Musta ei pannud kulmu kortsutama seegi, kui ta köögis toimetades kuulis raadiost, et keegi helistaja jagas kuulajatele enda leiutatud uudse kurgihoidise valmistamisõpetust. “See oli tegelikult minu “Särtsukurkide” retsept,” muigab naine.

Kui mõni aastakümme tagasi oli hoidistamine ainus moodus pere toidulauda mitmekesistada ja andis kõva kokkuhoiu pealegi, siis praegu, eriti just euro tulekuga on see muutunud kalliks lõbuks ja suurt säästu poest ostmisega võrreldes ei anna.

Hoidistemessil kaks auhinda võitnud Luik tõdes, et poes on tõepoolest tänapäeval justkui kõik olemas, aga talle ei meeldi sealt saadav ja peregi eelistab omatehtut. “Mulle meeldib katsetada eri saaduste ja maitseainetega,” kinnitab Luik.

Palju on Luik tänavu hoidistamisel kasutanud sibulat. See pole päris vaba valik, vaid pisut nihu läinud äriidee tagajärg. Pere varus kevadel edasimüügiks korraliku koguse tippsibulaseemet, kuid sel aastal oli turul ülepakkumine ja nii jäi suur kogus sibulaid kätte. Osa pandi oma põllule maha ja saagist katsetab naine praegu midagi põnevat. Aga neist pisikestest sibulatest, mis üle jäid, sündis messil Maalehe preemia võitnud hoidis “Amsterdami sibulad”.

Kurkumiga kuldseks värvitud ja magusa maitsega sibulahoidis näeb välja erakordselt kaunis. “Ma just lugesin, et kurkum koos musta pipraga on vähki ennetav. Nüüd mõtlengi, et katsetaks seda retsepti pipraga,” jutustab naine. Samuti uurib pere, kas oleks võimalik auhinnatud hoidist restoranidele pakkuda.

Kuna sibulasaak oli tänavu hea, tuli sügise tulles mõelda, kuidas seda kasutada. Mõttetöö tulemusel sündis “Vägev salat”, mis messil samuti auhinna võitis. “See on selline salat, et kui on kiire lõunaaeg, võtad leivaviilu ja sööd purgist salatit ja saad kiiresti kõhu täis. Selline hästi toitev salat,“ seletab Luik.

Hoidisteriiulil on Luikedel sadu mitmesuguse sisuga purke, kuid kõige kiiremini kaovad sealt kurgid ja marineeritud seened. “Seenepurke teen igaks talveks riiulile viis meetrit, oma 100 liitrit tuleb kokku ja ikka on kevadeks otsas,” räägib perenaine.

Katsetamislust

Nii ongi hoidistamine naistele ülipõnev mängumaa, kus uued hoidised sünnivad tavaliselt mõnd vana retsepti põnevamaks muutes. Loomulikult ei tule igast katsetusest pärl, mis konkurssidelt auhinna tooks. “Aga päris nässu pole küll midagi läinud, oma pere sööb ikka ära,” kinnitab Sommer.

Näiteks Musta tänavune hitt-toode “Nohu surm” sündis suguvõsas tuntud retsepti arendades. See mädarõigast ja küüslauku sisaldav hoidis on ütlemata kasulik just praeguse niiske ja jaheda ilmaga, kui paljudel nina kinni. Pisut võileiva peale määrida ja võtab tõepoolest hingamise lahti. Suu õhetama ka.

Ehkki “Nohu surma” retsept pole sugugi keeruline, paneb selle valmistamine pisarad ojana voolama. “Seda peab kindlasti tegema lahtise aknaga, muidu mädarõika hais tapab ära,” hoiatab Must naerdes.

Järgmisel aastal tahab Must punasest sõstrast ketšupit keeta. Tegi tänavugi, aga et see tuli välja pigem moos, mõtleb naine nüüd, kuidas retsepti täiustada.

Kuigi perenaised julgustavad huvilisi kodus hoidistama, ei tasu igas asjas kergema vastupanu teed minna.

“Ei soovita näiteks kasutada moosisuhkrut ega -paksendajat, sest need rikuvad moosi õige maitse,” ütleb Sommer.

Riina Luik, perenaine:

“Seenepurke teen igaks talveks riiulile viis meetrit, oma 100 liitrit tuleb kokku ja ikka on kevadeks otsas.”