NATO juubeliaasta tippkohtumise ettevalmistus käib täie hooga

Saksa politsei on Baden-Badenis valmis NATO tippkohtumiseks tuleval nädalal. Foto: Aino Siebert

Baden-Baden ja Kehl valmistuvad palavikuliselt NATO tippkohtumiseks, mis 3. ja 4. aprillil toimub peale Saksamaa Elsassis, Prantsusmaa poolel.

Kõrgete riigijuhtide ja nende delegatsioonide saabumine tuntud kuurortlinna ei tähenda Schwarzwaldi metropolile Baden-Badenile ainult glamuuri, vaid kohalikud elanikud peavad arvestama esimesel aprillinädalal sellega, et nad ei saa liiklusummikute tõttu kas tööle või koju ja et neid kontrollitakse põhjalikult nagu potentsiaalseid terroriste. Linn, mida on armastanud nii Vene tsaar kui kirjanikud Dostojevski ja Turgenev ning kuhu siiani on meelsasti tulnud nii Euroopa koorekiht kui siniverelised kui vene uusrikkad, muutub mitmeks päevaks lausa kindluseks.

Praegu ei ole veel täpselt teada, kus ööbivad Angela Merkel või Barack Obama. Esimestel andmetel majutatakse Saksa liidukantsler nagu Eestigi delegatsioon Baden-Badenisse. Kuid kõik võib veel muutuda.

NATO-vastased on juba rivis

Atlandi liit ei ole sugugi kõigi meele järele. Seetõttu algas varakult korraldajate ja NATO vastustajate köievedu: kõigepealt vaieldi selle üle, kuhu võiks paigutada demonstrantide laagri. Siis jälle selle üle, millist teed pidi võivad meeleavaldajad Strasbourgi marssida.

Saksa rahuühing soovis majutada meeleavaldajad 16 hektari suurusele krundile, mis asub Strasbourgi linnaosas Neuhof/Stockfeldis. Seda kasutatakse tavaliselt pedagoogilise taluna. Nüüd saavutati kokkulepe, et laager, mis asub kümne kilomeetri kaugusel Elsassi kesklinnast, avatakse ikkagi 1. aprillil - see pole mingi aprillinali. Atlandi organisatsiooni vastased soovivad NATO tegevuse lõpetamist. Esimest korda protestisid 500 organisatsiooni demonstrandid 30 riigist 2003. aastal Iraagi sõja vastu.

Baden-Württembergi politsei arvestab sellega, et kohale tuleb kuni 25 000 NATO- vastast, nendest umbes 3000 on tavalist vägivalda kasutavad kisakõrid. Saksamaa poolel kaitseb külalisi kuni 15 000 politseiametnikku, Prantsusmaal on turvamehi veel rohkem.

Meeleavaldus on plaanitud 4. aprilliks Strasbourgis ja loosungi all “Ei sõjale – ei NATO-le”. Keskpäevaks on organiseeritud rahudemonstratsioon, millega liituvad Saksa-Prantsuse piirilinna Kehli elanikud. Strasbourgi ülemlinnapea Roland Ries kardab, et kuna linna marsivad tippkohtumise pooldajadki, on oodata suuri rahutusi. 50 demonstranti Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Belgiast käisid juba kohapeal õppimas, kuidas korraldada istumisblokaade või marssida vägivalda kasutamata politseiketi peale. “Me loodame, et politsei käitub nüüd tagasihoidlikumalt kui G-8 tippkohtumisel Heiligendammis,” ütles NATO-vastaste peaorganisaator Monty Schädel telekanalile SWR.

Vaheldus vangidele

Baden-Badenist 20 kilomeetri kaugusel Rastatti vangla vahialused peavad NATO tippkohtumise ajaks kolima muudesse kinnipidamisasutustesse, sest politsei vajab kohta, kuhu paigutada mürgeldajad. Kui praegu peetakse Rastattis kinni ainult mehi, siis kolmekorruselisse hoonesse on võimalik paigutada naisigi. Asutuse direktor Thomas Weber ütles ka-newsile, et vangid viiakse üle Mannheimi ja Pforzheimi.

Iga NATO tippkohtumine nõuab intensiivset ettevalmistamist, eriti turvalisust ja logistikat silmas pidades. Kõik ülesanded, mis ei puuduta konkreetselt politseitööd, lahendatakse Karlsruhes, mis on Baden-Badenist 50 ja Kehlist 80 kilomeetri kaugusel. Politsei peakorter asub Schwarzwaldi pealinnas Freiburgis.

Peale 26 NATO liikmemaa delegatsioonide oodatakse külalisi teistestki riikidest, kokku on neid oma tulekust teatanud umbes 3500.

Peale nende tuleb kohtumist kajastama kuni 3000 ajakirjanikku. Reedel, 3. aprillil toimub Baden-Badeni Kurhausis külaliste ametlik tervitamine, ametlikule tseremooniale järgneb kontsert. Järgmisel hommikul viiakse osavõtjad piirilinna Kehli. Sealt lähevad riigi- ja valitsusjuhid jala üle Reini jõe Strasbourgi.

Peale politsei on häireolukorras tuletõrje, Saksa Punane Rist ja muud esmaabi andvad organisatsioonid, samuti tehniline abivõrk, Saksamaa elupäästmisühing ja päästekoerad. Aitama tuleb 2300 inimest nii Baden-Württembergist kui ülejäänud liidumaadest.

NATO tippkohtumised

NATO tippkohtumised, kuhu kogunevad kõikide NATO liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhid, toimuvad ebaregulaarselt. Kokkusaamisel arutatakse liidu strateegiaid ja tegevusi. Esimene tippkohtumine oli 16.-19. detsembril 1957 Pariisis. Järgnesid kokkutulekud Brüsselis (1974/1975), kaks aastat hiljem Londonis, aasta hiljem saadi kokku Washington D.Cs. Siis läks neli aastat, enne kui korraldati uus kohtumine, seekord Bonnis (1982). Siis koguneti koguni neli korda Brüsselis (1985, 1988 ja kaks korda 1989). Aastaste vaheaegadega arutati liidu asju Londonis ja Roomas (1990, 1991), kolm aastat hiljem nähti üksteist järjekordselt Brüsselis (1994). Järgnesid Pariis ja Madrid (1997),  Washington D.C. (1999), Rooma ja Praha (2002), Istanbul (2004), Brüssel (2005), Riia (2006) ja Bukarest (2008).  

NATO 60. aastapäeva puhul organiseerib tippkohtumise sel aastal kaks liidupartnerit: Prantsusmaa ja Saksamaa. Kui mõelda, et need kaks riigi on võidelnud teineteise vastu nii Esimeses kui Teises maailmasõjas, on see kohtumine muidugi ajaloolise tähtsusega.

Tänavuse kohtumise teemad – liidu uus strateegia

NATO tippkohtumisele saabuvad traditsiooniliselt liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid välis- ja kaitseministritega. Eesti delegatsiooni koosseisu pole veel teada antud.

Kõige suurema huviga oodatakse muidugi Barack Obamat, kes nüüd külastab Saksamaad esimest korda USA presidendina. Tipp-poliitikud arutavad sel aastal liidu laiendamist, uut strateegilist kontseptsiooni ja seda, kuidas toimida Afganistanis.

Kuna tänavu saab NATO 60aastaseks, soovitakse ennekõike koos pidutseda ja meenutada sõjalise koalitsiooni edukaid operatsioone. Kuna aga mitme päevakorrapunkti suhtes ei ole partnerid ühel meelel, saab nii mõnegi peotuju rikutud.

Sõda Afganistanis on üks selliseid valupunkte. Kui Bukaresti kohtumisel aasta tagasi sooviti vägesid vähendada, siis nüüd seisab ees sõjaväe panuse suurendamine. President Obama on juba teatanud, et USA saadab esialgu 17 000 meest Afganistani juurde. Saksamaa omakorda on lubanud saata Hindukuschi 600 sõdurit, toetamaks seal juba olevat 3500mehelist kontingenti. Veebruaris NATO kaitseministrite kohtumisel Krakowis kutsus liidu peasekretär Jaap de Hoop Scheffer eurooplasi üles laiendama sõjaväelist ja tsiviilpanust. Selle üle, kuidas see panus konkreetselt välja näeks, hakatakse kindlasti elavalt diskuteerima. Saksa liidukantsler Angela Merkel on öelnud, et alliansi edukus ja aktsepteeritavus sõltub sellest, kuidas NATO areneb.

Aprilli esimesel nädalavahetusel soovitakse esitleda liitlaste tulevikuvisiooni ehk seda, kuidas näeks NATO välja 21. sajandil. Praegune strateegia on aastast 1999 ja seega ammu vananenud. Selle koostamisel polnud veel toimunud 11. septembri 2001 terroriakti ega NATO laienemist, samuti sõjaväeliste aktsioonide alustamist Afganistanis ega Iraagi sõda.  

Kuna turvapoliitilised raamtingimused on palju muutunud, on liit sunnitud oma strateegia ja sõjalise võimekuse uuesti defineerima. Kuidas? Selleski pole USA ja Euroopa Liit sugugi ühel arvamusel. Ühendriigid soovivad NATO-le senisest aktiivsemat rolli ja nõuavad alliansile kompetentsuste lisamist.  

Saksa valitsuse juht Merkel ja Prantsuse president Nicolas Sarkozy näevad seevastu NATO põhiülesandena kaitsefunktsiooni. Arutamisele tulevad NATO suhted ELiga.  

Liikmesriigid näevad erinevalt sedagi, kas NATO peaks veel laienema ida poole. Allianss sooviks võtta oma liikmeks nii Albaaniat kui Horvaatiat – see samm otsustati juba aasta tagasi Bukarestis. Kuid see ei ole jälle Sloveeniale meeltmööda, sest nende kahe riigi vahel on lõpetamata piiritüli.  

Küll on kõik liikmesriigid ühel meelel, et Gruusia ja Ukraina ei ole veel küpsed NATOsse astuma, kuigi USA seda pooldab. Venemaa näeb pealegi nende riikide püüdlusi astuda alliansi ridadesse otserünnakuna enda vastu.