Pärnu kukkus omavalitsuste võimekuse pingereas koha võrra

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eno-Gerrit Link
Copy
Pärnumaa omavalitsuste kaart.
Pärnumaa omavalitsuste kaart. Foto: Pärnumaa omavalitsuste liit

Regionaalministri tellimusel valminud uuringu tulemuste kohaselt on Pärnu linn Eesti omavalitsuste võimekuse edetabelis eelmise aasta näitajate järgi 16. kohal, Eesti võimekaimaks omavalitsuseks tõusis Harjumaa Rae vald, järgnevad Viimsi vald, Tallinna linn ja Saku vald.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles uuringut kommenteerides, et omavalitsuste võimekus sõltub paljus nende suurusest.

„Tulemused näitavad, et oma ülesannete edukaks täitmiseks on vaja kriitilist massi inimesi, piisavat suurust. See piir, kus omavalitsuste võimekus oluliselt langema hakkab, on uuringu tulemuste järgi 5000 inimest,“ selgitas Kiisler. Kuigi ka keskustest kaugemal asuvate üksuste võimekus on reeglina pisut kehvem, mõjutab elanike arv võimekust rohkem kui asukoht.

Uuringut koostatakse regionaalministri tellimusel neljandat aastat. Erinevus tabeli esimese otsa ja viimaste vahel on aasta-aastalt vähenenud.

Uuringu koostanud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juht Rivo Noorkõiv ütles, et omavalitsusüksuste võimekuse tasemes on märkimisväärsed riigisisesed erinevused.

„Toimub loode-kagu suunaline polariseerumine, kus ülekaalukalt kõrgema indeksi väärtusega on omavalitsusüksused Harjumaal. Omavalitsusüksuste sisemise arenguvõime erisustega kaasnevad riskid võimes korraldada kohalikku elu ja osutada avalikke teenuseid,“ selgitas Noorkõiv.

Tulemustest selgub, et enam kui 5000 elanikuga valla või linna indeksi väärtus ületab väiksema elanike arvuga omavalitsuste keskmist taset 8 või enama punkti võrra. Oma kohta on pingereas perioodil 2008-2011 parandanud enim 5000-10000 elanikuga omavalitsused. Suurima tõusu tabelis, võrreldes eelmise aastaga, on teinud Põlvamaa Vastse-Kuuste, Viljandimaa Saarepeedi ja Raplamaa Juuru vald.

Kohalike omavalitsuste võimekuse uuring hõlmab nelja-aastast perioodi. Nagu ka varasematel aastatel on uuringus omavalitsusüksusi analüüsitud 29 näitaja lõikes.

Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra. Vaadatakse kohapeal pakutavate teenuste hulka iseloomustavaid näitajaid, näiteks millised on vallas või linnas haridusvõimalused või kas seal tegutseb ettevõtteid, mittetulundusühinguid. Aga ka seda, kas omavalitsuses on võimalik külastada ujulat või apteeki.

Kohalike omavalitsuste indeks (KOV-indeks) näitab omavalitsusüksuse eri võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha. Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2008-2011.

Uuringute tellija oli regionaalministri valitsemisala ning läbiviija konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia.

Omavalitsuste võimekuse tabelis on 226 linna ja valda.

Pärnumaa omavalitsused KOV-indeksi pingereas

(Koht kohalike omavalitsuste 2011. aasta pingereas, järgupunktid, sulgudes koht 2010. aastal)

16. Pärnu linn               68,9    (15)

35. Kihnu vald                63,5    (39)

48. Vändra alev                60,3    (70)

75. Häädemeeste vald            56,1    (131)

83. Sauga vald            55,4    (58)

97. Audru vald                53,6    (94)

106. Vändra vald                52,9    (116)

107. Paikuse vald        52,9    (100)

111. Halinga vald        52,2    (114)

112. Tahkuranna vald        52,1    (122)

124. Tori vald            49,8    (135)

131. Saarde vald        48,6    (117)

142. Surju vald                47,2    (143)

147. Sindi linn                46,9    (146)

156. Tõstamaa vald        45,8    (129)

161. Are vald            45,5    (157)

202. Varbla vald        37,5    (210)

217. Koonga vald        32,4    (208)

218. Lavassaare vald        32,3    (213)

224. Tootsi vald        25,5    (220)

Andmed: siseministeerium

Tagasi üles