/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2009/03/28/154843t1hbdf6.jpg)
Üleeile arvati Tallinnas mereväebaasis korraldatud tseremoonial teenistusest välja mereväe esimesed miinijahtijad, Saksamaal ehitatud Sulev ja Wambola.
Pärnu vapilaev Wambola arvati pensionile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wambola valmis 50 aastat tagasi ja kandis nime Cuxhaven. Sulev oli kaks aastat vanem ja esimene pärast Teist maailmasõda Saksamaal ehitatud sõjalaev ning sai nime Lindau linna järgi, mis ühtlasi andis nime kogu laevaklassile.
Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna teatel andis Saksamaa kaks Lindau-klassi miinijahtijat Eestile üle 2000. aastal. Mõlemad olid varustatud sonarite ja allveerobotitega, mis võimaldasid nii merepõhjas asuvaid objekte tuvastada kui kahjutuks teha.
Mõlemad miinijahtijad osalesid Balti miinitõrjeeskaadri ja Sulev ka esimese Balti riigi miinijahtijana NATO miinitõrjeüksuse tegevuses. Sulev ja Wambola aitasid valmistada ette üleminekut uutele Sandown-klassi laevadele.
Wambolal oli koostööleping Pärnuga ja Sulevil Kuressaarega.
Pärnu linnavalitsuse protokolli-, välis- ja avalike suhete teenistuse juhataja Ela Tomson ütles Pärnu Postimehele, et linnavalitsuse ja Eesti mereväe laeva (EML) Wambola koostööleping sõlmiti 27. oktoobril 2000, selle allkirjastasid Pärnu linnapea Einar Kelder, mereväe staabiülem mereväe ülema ülesannetes leitnant Ahti Piirimägi ja EML Wambola komandör leitnant Sten Sepper.
Lepingus on lause: ”EML Wambola kannab Pärnu linna vappi laeva sümbolina ja laeva meeskonna ning rahva ühtekuuluvuse ja usalduse tähisena.“ Leping oli sõlmitud tähtajatuna ja Tomsoni sõnutsi kavatseb linnavalitsus kindlasti pöörduda mereväe poole ettepanekuga sõlmida uus koostöölepe.