Pärnu tänavad kuluvad kiiremini, kui jõutakse remontida

Linnavalitsuse majandusosakond lubas kevadised löökaugud tänavatel lappida maikuu jooksul. Foto: Ants Liigus

Kevad on alles mägede taga, kuid juba on selge, et sulava lume alt ilmub Pärnu tänavatel nähtavale üha enam löökauke ja teekatte talvekahjustusi. Linnavalitsuse majandusosakond lubas need lappida suveks, hiljemalt maikuu lõpuks.

“Arvan, et jõuame varem kui maikuu lõpuks,” ütles Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja.

Kuigi kevadiste asfaldilappimiste korraldamisega saab linna majandusosakond hakkama, teeb osakonnajuhatajale muret teede üldine seisund, mille korrashoiuks ja jooksvaks remondiks napib jätkuvalt raha.

“Muret on põhjust tunda Pärnu linna teedevõrgu üldise seisundi pärast, sest see kulub kiiremini, kui remontida jõuame,” tähendas Talvoja. “Eriti kui pidada silmas löökaukude lappimisest tõsisemaid remonditöid, nagu asfaltkatte uuendamine või pindamine.”

Kui mullu oli Pärnu teede ja tänavate hooldamiseks ja remondiks majandusosakonna eelarves ette nähtud 876 000 eurot, kulus tegelikult 992 000 eurot, sest talihooldus läks arvatust kallimaks. Sellest ainult 85 000 eurot kulutati tänavavõrgu remontimisele.

Kokkuhoid

Tänavu on osakonna eelarves teede hoolduseks ja jooksvaks remondiks 742 200 eurot, millest ainult 54 000 on kavatsetud kulutada teede jooksvaks remondiks. Seda on veel ligikaudu 30 000 euro võrra vähem, kui kulutati läinud aastal. Ülejäänu, nagu ikka, läheb peamiselt talihooldusele. See on tänavate sahkamine, lumevedu ja soolatamine.

Sealjuures hoitakse lumest puhtad peamiselt bussiliiklusega teed ja kesklinna tänavad. Lund veetakse ära ainult Rüütli tänavalt, Tallinna maanteel Jannseni ristmiku ja Kesklinna silla vaheliselt alalt ning Vee tänava bussipeatusest.

Kallist soolatamist tehakse ainult bussiliiklusega tänavatel, Rüütli tänaval ja bussipeatustes ning sedagi vaid tungival vajadusel ja siis, kui õhutemperatuur pole langenud alla viie kraadi.

Alleedele, pargiteedele soola ei panda.

Riik muutub kitsimaks

Riik eraldas 2013. aastaks omavalitsustele teedevõrgu korrastamiseks 29,265 miljonit eurot, Pärnu saab sellest rahast ligikaudu 600 000, aga Talvoja kinnitust mööda ei kulutata seda teede hoolduseks ega jooksvaks remondiks, vaid see nähakse ette investeeringuteks uute teede ehitusse.

Märkimist väärivad siin selleks aastaks kavandatud kõnniteede ehitused Merimetsa ja Oja tänaval.

Investeeringute riigi poolt kaetav osa tee-ehitusse omavalitsustes on kahanenud: veel aastat viis tagasi küündis riigipoolne toetus Pärnu tänavate-kõnniteede ehitusse 18 miljoni kroonini aastas, nüüd on see rahanumber vanasse vääringusse ümberarvestatult ligikaudu poole väiksem.

“Selguse huvides hoidkem lahus investeeringud, milleks on uute tänavate ja kõnniteede ehitus, teedevõrgu jooksvast remondist, milleks on pindamine ja asfaltimine,” rõhutas Talvoja. “Selleks me riigi raha ei kuluta, vaid peame oma ressurssidega toime tulema.”

Tänased tööd homse varnas

Pärnu 220 kilomeetri pikkusest tänavavõrgust 30 kilomeetrit on ikka veel kruuskattega teid. Ülejäänud tänavad on mustkatte all.

“Kui arvestada tänavatele esitatavaid normatiivseid nõudeid, peaksime oma tänavavõrgu korrashoiuks igal aastal uuendama 12–13 kilomeetrit sõiduteid, tegelikkuses suudame seda ainult kilomeetri jagu,” tunnistas Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja. “Üle pinnata oleks igal aastal vaja 10–12 kilomeetrit tänavaid, meil jätkub raha 4–5 kilomeetrile.”

Õnneks aitavad viimastel aastatel linna tänavavõrgu “raja peal” hoida euroliidu rahalise abiga AS Pärnu Vee tehtavad linna veevärgi ja ühiskanalisatsiooni ehitustööd, sest veefirma on pärast kaevetöid kohustatud andma tänavad töö lõpetamise järel linnale üle varasemas olukorras.

Vastavalt linnavalitsuse ja linnale kuuluva veefirma kokkuleppele annab Pärnu Vesi kaevetööde järel tänavad üle paremas seisundis, kui need olid enne üleskaevamist. Kaevetööde järgse “endise olukorra taastamise” sildi all on ehitatud isegi mõni uus tänavajupp, nagu Malmö tänava pikendus Nikolai ja Munga tänava vahel või Kuninga tänava kõnniteede laiemaks ehitamine.

Teine oluline tegur linna teedevõrgu parandamisel on olnud Via Baltica rekonstrueerimine, mis linnale tähendab ennekõike Ehitajate tee teiseks ehitamist ja Liivi tee ehitust, mis on võtnud Papiniidu, Riia ja Mai tänavalt vähemaks liikluskoormust ja mida hoiab korras riigi maanteeamet. Kergliiklusteed riigiteede kõrval on siiski linna korras pidada.

Teehooldus ja remont Pärnus

* 2012. aastal oli tänavavõrgu hoolduseks ja jooksvaks remondiks 876 000 eurot, tegelikult kulutati 992 000 eurot, sellest ainult 85 000 eurot teede remondiks.

* 2013. aastal on tänavate ja teede korrashoiuks ette nähtud 742 200 eurot, millest 54 000 on kavandatud tänavavõrgu jooksvaks remondiks.

* Tänavate ehituseks on plaanitud 1,2 miljonit eurot, millest riik katab ligikaudu 600 000 eurot.

Allikas: Pärnu linnavalitsuse majandusosakond