Septembris sõlmisid keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja rahandusministeerium laenulepingu, millega KIK saab õiguse hakata kohalikele omavalitsustele või nendele kuuluvatele vee-ettevõtetele edasi laenama Euroopa Investeerimispangast võetud laenuraha.
Laenusumma küünib üle kahe miljardi krooni ja see on mõeldud ELi ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu kindlustamiseks. KIKi nõukogu on juba rahuldanud 17 laenutaotlust 430 miljoni krooni suhtes ja ootab lisataotlusi, et kõik see raha jõuaks kiiresti kasutusse.
2013. aastani on Eestile keskkonna parandamiseks ette nähtud ligi 12 miljardit krooni eurotoetusi. Pool sellest saame kulutada veeprojektidele, et tagada elanike hea varustatus puhta joogiveega ja vähendada reovee sattumist keskkonda. Praeguseks on raha antud 36 veeprojektile kogusummaga 4,8 miljardit krooni. 4. augustil kuulutas KIK välja veemajanduse arendamise meetme teise taotlusvooru, mis tähendab, et aasta lõpuks teeme uued rahastusotsused.
Peamised veeprojektide elluviijad ja toetuse saajad on kohalikud omavalitsused ja nende vee-ettevõtted. Nii nemad kui meie keskkonnaministeeriumis ja KIKis oleme projektide käivitamise suhtes olnud optimistlikud. Kõik uskusime, et juba tänavu kuulutavad toetuse saajad välja üle 80 hanke ning saame teha esimesi arvestatavaid väljamakseid. Paraku on elu lootustes ja paberil ilusam kui tegelikkuses, veeprojektide ellurakendamine ei ole veel hoogu sisse saanud.
ELi toetused ei ole kingitus ega kergelt tulnud raha. Vastupidi, selle kasutamine käib väga rangete mängureeglite järgi, sest iga vaidlus või ebaselgus võib tuua kaasa projektide venimise või lausa läbikukkumise. Eurotoetuste rakendamine on mitut masti nõuete täitmise tõttu keeruline ja aeganõudev, seda eriti pikaajaliste ja kallite projektide puhul nagu veeprojektid. Kuid paberimajanduse keerukus on ületatav, sest keskkonnaministeeriumi eestvõttel on mängureeglid meetmetingimuste näol paika pandud.
Suurima ja valusaima hoobi veeprojektide käivitumisele on andnud praegune majandusseis, mis tublisti on kärpinud omavalitsuste eelarvetki. Omavalitsustel puudub vaba raha, et lisada toetusele omafinantseeringu osa (keskeltläbi 20 protsenti projekti üldmaksumusest).
ELi projektide rahastamine toimub selliselt, et kõigepealt peab toetuse saaja (omavalitsus või vee-ettevõte) oma taskust tasuma iga arve omafinantseeringu ja käibemaksu osa, alles seejärel kaetakse ülejäänud summa toetuse arvelt. Kuna tegu on sadu miljoneid maksvate projektidega, ei ole omavalitsustel lihtne oma rahakotist vajalikke summasid välja käia, aga pankadest laenusaamise tingimused on praegu väga karmid.
Nüüd on riik ulatanud veeprojektide elluviijatele omafinantseerimiseks abikäe, võttes Euroopa Investeerimispangalt laenu, mida omavalitsused ja vee-ettevõtted saavad taotleda KIKi kaudu. Laen on riigi garantiiga, seda saab maksimaalselt 20 aastaks, laenuvõtjatel on pikk maksepuhkus ehk kuni kaks aastat pärast projekti valmimist tuleb tasuda vaid intressi. Intressi baas on kuue kuu euribor, millele lisandub üldjuhul alla kahe protsendi jääv riskimarginaal. Lühidalt öeldes on tegu oluliselt soodsamate tingimustega laenuga, kui praegu pakuvad kommertspangad.
Nüüd sõltub juba toetuse saajatest ehk omavalitsustest ja nende vee-ettevõtetest, kui kiiresti projektiga alustatakse, millal jõutakse hangete, lepingute, reaalsete ehitustööde ja väljamakseteni.
Selge see, et omavalitsustel on keeruline aeg. Kuid tark omavalitsusjuht vaatab kaugele ette: sellist suurepärast võimalust ELi abiga oma veevärki ehitada ei pruugi enam tulla. Teeme siis nüüd need kulukad projektid ära, olgugi et oma raha on vähe ja enne valimisi võib olla kiusatus seda agaralt kulutada. Põhieesmärk peaks olema see, et igal Eesti elanikul oleks võimalus juua puhast joogivett ja elada puhtas keskkonnas.
Eelmine ELi abiperiood näitas, et Eesti saab eurotoetuste kasutamisega (sealhulgas suurte investeeringuprojektidega) hästi hakkama. Eriti jõudsalt toimusid maksed just projektide elluviimise viimastel aastatel. Eestlaste puhul on ikka kehtinud rahvatarkus, et alguses ei saa vedama ega pärast pidama. Seega usun, et tuleval aastal on täishoog sees selle perioodigi rahakasutusel.