Pärast 1969. aastat piirduti mitmel aastal lehes taas vaid üldsõnaliste rahuaastate saavutuste äramärkimisega.
Tellijale
Kuidas Pärnut “ägedates lahingutes vabastati” 2.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1973. aastaks oli leitud vedurijuht Aleksandr Tjurin ja tema sulest ilmus kirjutis “Siis, kui kodulinn sai vabaks”. Meenutaja teenis Leningradi 5. punalipulise miinipildurite kaardiväebrigaadi 1. divisjonis (major K. Tseva), kes võttis koos polkovnik V. Protsenko tankigrupi ja jalaväelastega 108. laskurkorpuse 46., 90. ja 372. laskurdiviisist osa Pärnu hõivamisest. Tjurini andmetel osalesid veel 221. üksik tankipolk (V. Lomov), 397. raskeründesuurtükkide kaardiväepolk (A. Medvedjev). Need pälvisid Pärnu nime, aga 185. üksik tankipolk (major A. Kobzojev) ja 1945. ründesuurtükkide polk (J. Krasnik) seda väärt ei olnud.