Pärnumaa elanike arv jätkas eelmiselgi aastal kahanemist, mullu jäi pärnumaalasi vähemaks 371 inimese ehk veidi alla poole protsendi võrra.
Pärnumaa rahvaarv jätkab kahanemist
7. jaanuar 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 1. jaanuaril oli Pärnumaal rahvastikuregistrisse kantud 84 469 inimest. Aasta tagasi oli pärnumaalasi registris 371 võrra rohkem. Viie aastaga on Pärnumaa jäänud ilma igast 20. inimesest.
Pärnumaa 19 omavalitsusest kaotas rahvastikku 13, elanikke võitis juurde kuus valda. Nagu varasematel aastatel kasvatasid kõige rohkem elanike arvu Pärnu naabervallad. Sauga lisandus 87, Tahkuranda 48 ja Paikusele 11 inimest.
Sauga vallavanema Priit Ruudu hinnangul aitab rahvaarvu kasvatada majandussurutise ajal seisma jäänud kinnisvaraarenduste arendamine ja inimeste jätkuv huvi soetada mõistliku hinnaga linnalähedane elamine. “Arenevad just need kinnisvaraarendused, kuhu omal ajal on rajatud kommunikatsioonid ja kus vald on korrastanud juurdepääsuteed,” rääkis Sauga vallavanem. Samal ajal on ta märganud, et seal, kuhu varem võidi ette näha põllupealseid arendusi, kuid seni kommunikatsioone ehitatud pole, läheb taas hinda põllumaa.
Sauga valda lisandus aastaga 87 elanikku, Tahkuranda 48 ja Paikusele 11
Ehkki palju Sauga elanikke käib tööl Pärnus, püüab vallavalitsus soodustada kohalike töökohtade teket. “Oleme pidanud tähtsaks just ettevõtluse arengut. Aastail 2013–2015 lisandus meil ligemale 260 töökohta. Et töökohtade lisandumine jätkuks, panustame jätkuvalt Sauga aleviku kõrval tööstusala arendamisse,” selgitas Ruut.
Kõige vähem tuli inimesi aastaga juurde Surju ja Tootsi vallas: mõlemasse kaks. Kihnu sai juurde ühe elaniku. Enim kaotas elanikke Pärnu linn, kust aastaga lahkus 133 inimest. Võrreldes eelmiste aastatega on linlaste arvu vähenemine siiski pidurdunud. Veel neli aastat tagasi vähenes Pärnu elanike arv aasta jooksul 505, sellele järgnevatel aastatel 288 ja 263 inimese võrra.
Pärnu linnavalitsuse analüüsist ilmneb, et rahvastiku kahanemist Pärnu linnas mõjutas mullu enim loomulik iive: registreeritud sünde oli 359 ja surmi 502. “Lahkumiste-saabumiste vahe oli vaid 19 inimest ehk linna lisandus poolteist tuhat inimest ja niisama palju kirjutas end aasta jooksul välja. Kusjuures välismaalt Pärnusse elama tulijaid on juba rohkem kui võõrsile asujaid,” kõneles linnapea Romek Kosenkranius.
Linn on loobunud pärnakaks registreerima meelitanud aastalõpukampaaniast, sest loodetud tulu see ei toonud ja haldusreformi valguses ei näe see linnapea sõnutsi kuigi väärikas välja.
“Leian, et selline teatri- või spaapiletite, 100 euro või viie kilogrammi suitsulestaga meelitamine ei ole soliidne,” lausus Kosenkranius. Lisades, et sellest on saanud lausa äri, kus suhtekorraldusfirmad pakuvad omavalitsustele raha eest “sissekirjutuse” kampaania korraldust.
Järgmise aasta alguses jõustuv Pärnu linna ja Audru ja Paikuse valla ühinemine muudab linna piire ja Pärnu elanike arv suureneb vähemalt 10 000 inimese võrra.
“Pärnu omavalitsuse toimeruumis hakkab elama umbes kaks kolmandikku Pärnumaa rahvastikust. Paljud ühinevate valdade elanikud on linnast kinnisvara pärast kunagi välja liikunud inimesed ja piir linnaga külgenevate omavalitsuste vahel on praeguseks juba kunstlik. Paljudel elanikel on töö või kool Pärnus, seega peaks neilgi olema õigus kaasa rääkida Pärnu arengus ja elukorralduses,” ütles Kosenkranius.
Kui Pärnu linna naabervallad on viimastel aastatel linlaste arvelt oma rahvaarvu kasvatanud, siis Audru vallas jäi elanikke mullu 38 võrra vähemaks.
Audru vallavanema Siim Suursilla sõnade järgi on Pärnu muudest naabervaldadest kaks–kolm korda suurem Audru nagu väike maakonna mudel, kus äärealad tühjenevad ja linnaga külgnev Papsaare küla rahvaarv kasvab. “Meie rahvaarvu muutus tulenebki sellest, kas uued elanikud peamiselt Papsaare külas suudavad kompenseerida äärealadelt lahkumise,” selgitas ta.
Kahel eelmisel aastal Audru valla elanike arv kasvas nagu Pärnu ülejäänud naabervaldadeski. Suurem elanike arvu langus tabas Audrut neli aastat tagasi. “2013. aasta rahvaarvu vähenemine 85 inimese võrra oli tingitud peamiselt asjaolust, et Tallinn hakkas pakkuma aktiivselt tasuta transporti. Samuti kahanes elanike arv palju Lavassaare alevis, kuna kadus palju kohapealseid töökohti,” seletas vallavanem.
Nelja aastaga on üle 400 kodanikust ilma jäänud Saarde vald. Eelmisegi aasta jooksul vähenes sealne elanikkond 89 asuka võrra.
Saarde vallavanema Andres Annasti hinnangul on üks rahvastiku kahanemise põhjusi haridusasutuste koondumine Tallinna ja Tartu ümber. “Enamasti leitakse seal endale töökoht ja nii sinna elama jäädakse. Pärnumaa turismi- ja teenindussektori palgad ei suuda konkureerida Tallinna ja Tartu omadega,” loetles Annast ääremaastumise põhjusi.
Vallavanema jutu järgi on Saarde vallas peamised suurema sissetulekuga töökohad puidu-, metalli- ja põllumajandusharus, ent neid ei piisa, et rakendust leiaks kogu Saarde tööealine rahvastik. “Nii otsitaksegi tööd kaugemaltki,” tõdesAnnast.
Rahvastiku kahanemise tempo on Saarde vallas siiski langenud. “Arvan, et viimastel aegadel tehtud otsused nagu vee- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine ja omavalitsuse teenuste parandamine, on muutnud Saardet ja Kilingi-Nõmmet pisutki atraktiivsemaks ega ole harvad juhud, kui Saardesse tullakse elama kaugemaltki kui ainult Pärnumaalt,” märkis vallavanem.
Saarde vallavanem leiab, et kui teenindussektori palgad jäävad samale tasemele või ei asendu töökohtadega, millel suurem lisandväärtus, on inimesi keeruline maakohtades kinni hoida.
“Tõenäoliselt elavdaks Pärnust lõuna pool majandust Rail Balticu kaubajaama rajamine praeguse Tahkuranna või Surju maadele. Selliste transpordisõlmede juurde tekib töökohti, mis annaks kohalikele uusi võimalusi. Kindlasti annaks efekti senisest veel kiiremate ja mobiilsemate transpordivahendite kasutamine Saarde–Pärnu ja Pärnu–Tallinna, Pärnu–Riia suunal,” arvas Annast.