Aasta enne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva on Eesti meedias tekkinud torm veeklaasis, sest elavnenud huvi meie omariikluse ajaloo vastu on välja toonud kirglikke poliitajaloo tõlgendajaid, kes püüavad vahetult enne riigi suurt sünnipäeva kiirkorras oma nägemuse sängi suruda suuremat pilti viimase sajandi ajaloost. Selle asemel, et kuulata professionaalseid ajaloolasi, kes ehk aeglasemalt, kui meile meeldiks, aga siiski süstemaatiliselt on püüdnud omariikluse ajaloo nüanssidesse süveneda ja kelle uurimuse tulemusena võib uskuda, et pilt omariikluse algusest saab lähiaastatel palju selgemaks.
Tellijale
Peeter Järvelaid: Naised vabariigi sünni juures Pärnus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just sel ajal, kui meil on lootus saada uusim allikakriitiline seis ajaloo selle osa kohta, ilmuvad inimesed, kes otsivad ajaloo suurt kangelast ja teatavad lausa avalikult, et rahvas pole kunagi riiki loonud.