Jüri Ratase valitsuse esimesele 100 päevale võib joone alla tõmmata. Kuna tegemist ei olnud valimiste tulemusena moodustatud valitsusega, siis 100 kriitikavaba päeva neile keegi ei andnud. Ega õigupoolest küsitudki. Sestap vaatame, millised eelmisest koalitsioonist Pärnumaaga seotud teemad jäid õhku rippuma ja mis on neist saanud.
Eelmine valitsus lahkus ajal, mil eri rühmitused survestasid koalitsiooni ümber mõtlema Rail Balticu kulgemise tee suhtes. Mitte üle Pärnu, vaid Tartu ja veel parem, kui selle rahaga saaks korda teha kohaliku raudteevõrgu. Raha, teadagi, eraldatakse vaid Rail Balticu ehituseks ja see kulgeb üle Pärnu. Raudtee suuna teema on päevakorrast maas, kinnitas riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi.
Kiiret internetiühendust Pärnumaal on ajanud Isamaa ja Res Publica poliitikud eesotsas Andres Metsojaga, kuid viimasel ajal on end sellele reele sättinud sotsidki. Minister Urve Palo on lubanud pärnumaalaste õhinapõhist plaani toetada.
Muutunud koalitsioon jätkab Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks ehitamist, kuid praeguseks ollakse seda meelt, et Tallinna–Pärnu–Ikla tee turvalisuse tõstmiseks ja koormuse senisest ühtlasemalt jaotamiseks tuleb samuti teha laiendustöid. Kui arvestada Euroopa Komisjoni prognoosi, et autovedude maht kasvab lähikümnendil veel üle 40 protsendi, pole lõppkokkuvõttes Tallinna–Pärnu–Ikla maantee neljarealiseks ehitamisest pääsu.
Pärnumaa soovid ja plaanid on valitsuses päris hästi teadvustatud.
Pärnu lennujaama puhul on lubatud, et kohalike algatus pannakse valitsuse nõupidamislauale, aga siin on veel palju tööd ees. Peamine aga, et vastuseisu justkui ei ole.
Valitsus kiitis heaks tegevus- ja ajakava riigimajade loomise ettevalmistamiseks ja aasta lõpuks on lahendused maakonnakeskuste kaupa olemas. Kas Pärnu riigimaja korruste arvu vähendamine muinsuskaitse tahtel on lahendus, ei julge öelda. Kuid kokkuvõttes on valitsus Pärnumaa soove ja plaane päris hästi teadvustanud.