Palgalõhe pealinna ja meie maakonna vahel ulatub pea 400 euroni ja näitab kasvutempot, nägime eile statistikaameti andmetest. Nädalakese varem juhtis Euroopa Komisjon Eesti riigi tähelepanu sellele, et meie inimeste sissetulekutes kasvab ebavõrdsus.
Juhtkiri: Kärisev ebavõrdsus
3. märts 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Eestis järg-järgult kasvanud. Sissetulekute ebavõrdsus on Eestis viimastel aastatel suurenenud ja ulatub oluliselt üle ELi keskmise. Hüvitiste, eelkõige pensionide, sotsiaaltoetuste ja töötushüvitiste kasv jääb maha turupõhise sissetuleku kasvust. /.../ Vähest edu on saavutatud soolise palgalõhe vähendamisel,” kõlasid eurokomisjoni etteheited.
Nende üldistatud etteheidete ja statistika taga on lood inimestest. Näiteks pealinnast Pärnusse kolinud naine, kes töötas Eesti-ülese kauplusteketi kontoripoolel. Siin oli talle töökoht samas firmas olemas, tööülesanded samasugused, kuid palk 500 eurot madalam. Suvepealinna kolimise ette võtnud kogenud insener, kes otsis Pärnumaal sobivat töökohta mitu aastat. Pakkumisi tuli, kuid lubatud töötasu polnud töösoovija sõnutsi suuremad “koolipoisi palgast”. Lõpuks vastu võetud ametikoha puhul astus ta palgatasemes alla 1000 eurot. Skaala teisest otsast pärineb kuulujutt suuremate ettevõtete kokkuleppest mitte minna lihttööliste palga puhul üle 500eurosest piirist. Soolisest palgalõhest kõneleb hästi fakt, et vaesus on enamasti üksikema või kaasata jäänud vana naise nägu.
Kohalikule arengule mõeldes on piirkondlik ebavõrdsus ja vaesusega võitlemine osa samast nõiaringist. Kuidas võidelda madalate palkadega? Tuleb luua rohkem kõrgepalgalisi töökohti. Kuidas luua rohkem tasuvaid töökohti? Peab edendama kõrgema lisandväärtusega majandust. Kuidas arendada tulusamat majandust? Tuleb tööle võtta häid spetsialiste. Kuidas värvata häid spetsialiste? Makstes korralikku palka.
Kohalikule arengule mõeldes on piirkondlik ebavõrdsus ja vaesusega võitlemine osa samast nõiaringist.
Kui seda ringi ei suudeta katkestada, saame 2018. aasta märtsis lehte panna sama pealkirjaga uudise mis nüüdki: “Pealinna ja Pärnumaa palgalõhe käriseb edasi”.