/nginx/o/2017/05/22/6695879t1h97a3.jpg)
Tartu ülikooli Eesti mereinstituut paigutas Pärnu lahte koha kudemistingimuste parandamiseks kunstkoelmud.
Pärnu lahte paigutati koha kunstkoelmud
22. mai 2017, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koha on Pärnu lahe üks tähtsamaid tööndus- ja harrastuspüügi kala, kuid looduslikud kudemistingimused on seal piiratud.
Pärnu laht sobib koha sigimiseks hästi, sest see soojeneb kevadel kiiresti, vesi on hägus ja eutrofeerunud. Paraku leidub põhja mudastumise tõttu koha looduslikuks kudemiseks sobivad alasid vähe, sest koha ei koe mudapõhjale.
Seetõttu kasutab koha kudemiseks vette paigutatud kunstkoelmuid, mis paiknevad põhja kohal ega mudastu kergesti. Kunstkoelmute kasutamine soodustab kohavaru taastootmist ja aitab populatsioonil taastuda.
"Pärnu lahe uhkus ehk koha on teravdatud tähelepanu all olnud juba mõnda aega. Tema kaitseks on palju ette võetud. Koha alammõõdu tõstmisest on räägitud omajagu, kunstkoelmutest aga teenimatult vähe. Kui inimeste võimuses on luua midagi sellist, millega anname loodusele tagasi kord sellelt võetu, tuleb seda kasutada. Loodan, et lähitulevikus saame rääkida Pärnu lahe kohast juba nois arvudes, mille teadlased on välja arvutanud," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.
Kunstkoelmuid on palju eri tüüpe, enamasti erinevad need värvuselt. Eri värve ja materjale kasutatakse, et selgitada välja, milliseid koelmutüüpe kalad eelistavad. Enamik koelmutüüpe asuvad ujuval ringraamil, mille keskel on kapronlina ja mõlemal pool tüll. Kuna on võimalik, et keskkonnas looduslikult mitteesinevat värvi substraat võib marja söövaid kiskjaid ligi meelitada, tuleks eelistada keskkonda sobituvaid värvusi.
Möödunud aasta kevadel kontrolliti Pärnu lahes kokku umbes 1000 kunstkoelmut. Kõrgeim marja esinemise osa oli koelmutel, mille substraat on must tüll (22,7 protsenti), järgnesid roheline tüll (12,5 protsenti) ja linapundar (11,4 protsenti).
Kohadele seatakse kunstkoelmuid, et suurendada nende saagikust. Pärnu lahe kohasaak oli väga kõrge 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses, ulatudes 350 tonnini. Pärast seda need vähenesid, jõudes madalpunkti 1980ndate alguses, millele järgnes taas suurenemine.
Kõige suurem kohasaak pärast teist maailmasõda püüti Pärnu lahest välja aastal 1993 (416 tonni). 1997. aastast kohasaak langes järsult, see kestab siiani. Viimase viie aasta saak jääb 70–150 tonni vahele. Teadlaste arvutuste kohaselt toodaks Pärnu laht heaperemeheliku püügi puhul vähemalt 340 tonni koha aastas.