Taotlema saab hakata vähipüügiluba

Vähk. Foto: Toomas Huik

Esmaspäeva hommikul algab vähipüügitaotluste vastuvõtt keskkonnaameti kontorites ja veebikeskkonnas pilet.ee.

Jõevähki on lubatud püüda 1.–31. augustini. Püügiks läheb vaja kalastuskaarti, milleks saab taotlusi esitada ka keskkonnaameti regionaalsetes kontorites ja pilet.ee-s.

Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna piires luba püüda ühe kuni viie vähipüügivahendiga (vähinatt või -mõrd) kuni kolmeks ööpäevaks, Saare- ja Hiiumaal ööpäevaks.

Erinevalt eelmistest aastatest ei ole tänavu enamikus maakondadest vähipüügivahendite ööpäevade hulgale piirarvu kehtestatud, mistõttu nüüd saab püügilube osta rohkem huvilisi. Erandina on seda vähivarude kaitse eesmärgil tehtud kolmes maakonnas: Hiiumaal (kõik veekogud), Saaremaal (kõik veekogud ja eraldi Karujärv) ja Tartumaal (Pangodi järv).

"Jõevähk on kõrgelt hinnatud delikatess meie toidulaual. Ometi on vähk tundlik liik keskkonnatingimuste ja haiguste suhtes. Seetõttu on tema arvukus võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga märgatavalt langenud. Et meie vähivarud säiliksid, on seatud piirang püügiajale ja keelatud alammõõduliste (kuni 11 sentimeetri pikkuste) jõevähkide püük, et tagada sigivate isendite olemasolu. Kõik sellest mõõdust väiksemad isendid tuleb pärast püüki kohe vette tagasi lasta," selgitas keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Kaitsmaks jõevähi vähenevat looduslikku populatsiooni, on vähipüük tänavu keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, Mustjões, Vääna jões, Lutsu jões, Värska lahes, Pärnu jõe Pärnu linnaga piirneval alal ja Pärnu linnaga piirnevates veekogudes ja nende osades, kaasa arvatud vallikraavis.

Mullu müüdi Eestis 997 kalastuskaarti 135 veekogule. Kokku püüti nende alusel 19 646 jõevähki.

Kalastuskaardi taotlemise kohta saab lähemalt lugeda keskkonnaameti kodulehel.