Eile avati pärast pikka ootust viimaks Via Baltica Pärnu ümbersõit – 14kilomeetrine teelõik, mis viib Papiniidu silla juurest otse Lihula maanteele. Arvestades probleemikuhilat, mis rajatise valmimisega kaasnes, saab nüüd kergendatult ohata: “Hea, et niigi läits.”
Pärnu ümbersõit muutus aastate jooksul kurvaks naljanumbriks, sest küll olid seal ehitajad peal ja tegid midagi. Siis olid küll kohal, ent ei teinud midagi. Seejärel lahkusid sootuks ja ehitus jäi peatuma.
Algul pidi uus tee olema osalt sõidetav 2009. aastal ja lõplikult kasutamisvalmis 2010. aastal, kuid et Läti ettevõte Binders SIA otsustas poole töö pealt maanteeametiga sõlmitud Pärnu ümbersõidu ehitamise lepingu täitmisest loobuda, jäi kõik liiklejate, nii linlaste kui läbisõitjate meelehärmiks toppama.
Veidi üle aasta tagasi hakkas Via Baltical elu käima, kui maanteeamet sõlmis ümbersõidu Ehitajate tee ja läänepoolse ühendustee lõpuni ehitamise lepingu Lemminkäinen Eesti ASist, AS TREFist ja AS Teede REV-2st koosneva konsortsiumiga.
Nagu ükski teine tee, pole vast valminud Via Baltica lõik samuti asi iseeneses, vaid määratud muutma nii liikumis- kui liiklemisharjumusi, ilmselt paremuse poole. Riia poolt tulijad pääsevad nüüd sirgelt ja vähese vaevaga otse Lihula maanteele, ilma et peaks Pärnust läbi sõitma, võites sellega nii ajas kui mugavuses.
Vastsed ja ajakohased kergliiklusteed teevad rõõmu nii jalakäijatele kui spordiharrastajatele. Head ja kasulikku, mida uus rajatis pakub, on palju, kuigi mõne liikluslahenduse kohta kostab nurinatki ja Pärnul tuleb senisest veel enam mõelda sellele, mida teha, et teatud osa läbisõitjaist siiski linna sisse ja raha kulutama meelitada.