Pärnu ümbersõidu pilti viimistletakse veel mõndagi aega

Ehitaja usub, et kui kordasilutud teepervel jõuab muru juurduda, on uhtumise probleem järgmiseks sügiseks unustatud. Foto: Ants Liigus

Kui ka Pärnu ümbersõit läinud teisipäeval avatuks pidutseti, ei tähendanud see tööde lõppu objektil.

„Tuletan meelde, et avamisel rõhutasid sõnavõtjad sedagi, et lindilõikamisel on sümboolne tähtsus, sest liiklus toimis seal ju kogu ehitusperioodi ja keegi ei öelnud, et objekt on viimse pintslitõmbeni valmis,“ tõdes Gregor Reimets, maanteeameti Lääne regiooni projektijuht. „Vastuvõtukomisjon alles alustab tööd ja tellijal ei ole mingitki soovi ega õigust leppida puudustega objektil.“

Puudustest rääkides peab eelkõige süüdistama sügisvihmu, mis on vähegi kõrgemasse teeserva Ehitajate teel ja Lennuvälja teel, kuid samuti Ehitajate tee äärsete kraavide kallastesse uhtunud kus sügavamad ja laiemad, kus tagasihoidlikumad uurded.

Papiniidu silla kandis tükati lausa nii tõsised, et kogu tee mustkatte aluse struktuur on näha.

Viieaastane garantii

„Uhtumised ei ole uue objekti valmimisel erandjuhud,“ märkis Reimets. „Asfaltkatte pinda, mis sademevett kokku kogub, on väga palju ja objekt on suur, mistõttu uhutud kohti leiab kindlasti edaspidigi.“

Samal ajal on selge, et ehitaja ei plaani ega saagi kahjustatud kaldaid niisama jätta: objektil kehtib viieaastane garantii, mille vältel ehitaja on kohustatud uhtumise kahju oma kulul likvideerima ja sademeveest laastatud nõlvu vajadusel nii praavitama, et nad ei peaks hiljem enam samasse kohta naasma vigu parandama.

Ehkki kallakute täiendavaks kindlustamiseks on mitu võimalust (kookosmatid, kärgmatid, kivipuiste, monteeritavast betoonist nõlvakindlustus jne), loodetakse Pärnu ümbersõidul hakkama saada haljastamisega: tegemist on valdavalt siiski madalate ja laugete nõlvadega, mille tugevuse tagab murukamar, esmalt on aga vaja aega kamara juurdumiseks.

„Hiljem juba hoolitsevat kätt, ja ehitajal on kohustus teha seda garantii korras vähemalt viis aastat,“ nentis Reimets. „Olen kindel, et uhtumise probleem on järgmiseks sügiseks unustatud.“

Viimane väide on seda tõesem, et alatihti ladistav vihm näitab täpselt kätte kohad, kus vesi teeb teepervedel ja kraavikallastel kõige kurjemat hävitustööd, ehk paigad, kus ehitaja peab neid kõigepealt kohendama.

Vastuvõtmine veel ees

Maanteeameti projektijuht toonitas, et kuivõrd need tööd on kordasaamiseni lepingu kohaselt ehitaja teha, ei pea maksumaksja ühe ja sama töö eest mingil juhul mitu korda maksma.

„Tellija on osutanud mitmele puudusele, eriti heakorra osas, aga ka kohati liialt kõrgetele äärekividele jalg- ja jalgrattateel, nende ebakohtade kõrvaldamisega ehitaja praegu veel tegeleb,“ ütles Reimets. „Samuti lõpetatakse töid, mis objektile paratamatult lisandusid ja mida projektis ei olnud lahendatud, näiteks tööd Wendre kinnistu kõrval. Avasime tee liikluseks, aga tellija ei ole ehitajalt objekti veel lõplikult vastu võtnud.“