Kilingi-Nõmme gümnaasiumi majandusalajuhataja Ülle Tammela käib koolimajas ringi ja vaatab, millises klassis mis mööblitükki välja vahetada, sest rotarite üllatuskingitus ootab paigutamist.
Rotarid üllatasid kilinginõmmelasi
16. november 2012, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õuepealse angaari all panevad töömehed Olev Aal ja Rein Riis laudadele jalgu alla ja keeravad kruve paika, järge ootavad riiulid, kapid, toolid. Miski peale mõne lauaplaadi ei anna aimu, et see on teise ringi kaup, mille taga õpilased istunud.
Kogu kraam, kaks rekka-täit eriilmelist ja väga korralikku mööblit, on Pärnu Rotary klubi koolimööbli projekt. Kingitus, millest jätkub kooli kõrval hooldekodule, päevakeskustele, lasterikastele peredele.
Mikkeli koolist
“Kui mulle Pärnust Trigerist helistati ja küsiti, kas võtame vastu kaks rekka-täit mööblit, ütlesin üllatusest “jah”,” räägib Tammela sädevil silmi.
AS Trigeri Pärnu kontorist helistati sellepärast, et ettevõtte juhataja automaatikainsener Rein Toodu on Kilingi-Nõmme gümnaasiumi vilistlane ja Pärnu Rotary klubi president.
Kesknädalal kirjutasid pooled alla koolimööbli üleandmis-vastuvõtuaktile. Rotarite Eesti-Soome piirkonna asekuberner ettevõtja Arvo Villmann ja Rein Toodu külastasid seepärast Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktorit Erli Aasametsa. Juturingis hargnes arutelu juhuste soodsa kokkusattumise ja heade sõprade vajalikkuse üle.
Lõuna-Soomes asuva Mikkeli ametikõrgkooli (Mikkeli ammatikorkeakoulu) direktor Matti Miettinen on sealse Rotary klubi liige ja piirkonnakuberneri Harry Hedmani tuttav. Sellepärast jõudiski sealsete rotariteni teave, et kool suleb 2012. aasta kevadel ühe õppekorpustest ja võimalik on saada viis aastat kasutatud mööblit. Kuberner teavitas sellest Helsingis nõupidamisel Eesti klubisid, sealtkaudu liikus info asekuberneri ja siis Pärnu klubi presidendi kõrvu.
“Võtsin ühendust Kilingi-Nõmmega ja kui nemad võimalusest haarasid, aitas piirkonna kuberner Soomest asju korraldada ja meie oma klubiga organiseerisime ühe Eesti autofirma kaudu transpordi ning hüvitasime veokulu,” räägib Toodu.
Sellise tegevuse esiplaanil on kodukandi meelespidamine, aga veel rohkem rotarite eesmärk hoida kõrgel ühiskonna teenimise ideaali. Ehk lihtsamalt öeldes: soov ulatada abikäsi seal, kus kogukonnal on sellest enim kasu.
Ootamatu kingituse, 300 mööbliühikut vastu võtnud kooli direktor ja majandusjuhataja kinnitavad nagu ühest suust, et Soomest saadud mööbel on teistlaadne kui meie sina-mina-lauad.
Huvitav lahendus
“See võimaldab klasse huvitavamalt sisustada, paigutada näiteks keeleklassidesse ringikujulised lauad, tugevad, metalljalgade ja spetsiaalse kattega lauad aga füüsika- ja tehnoloogiaklassi, kus on vaja töödelda näiteks klaasi, plasti,” räägib Aasamets.
Direktori jutu järgi tulnuks sedalaadi esemeid, nagu Mikkelist saadi, tellida büroo- või disainmööbli nime all, sest meil huvitava lahendusega kappe, toole, riiuleid ega laudu koolimööbliks ei arvata.
“Kahe klassiruumi inventari ostu raha saame nüüd suunata huvitegevusse ja õpilased saavad veel enam osaleda mitmesugustel üritustel,” näeb 377 õpilasega kooli direktor rotarite panuse väärtust.
Mööblit jätkub Saarde valla teisegi kooli – Talile.
“Praegu teen inventuuri, kooliaasta sees me kappe vahetama ei hakka, sest põrandad on vahatatud, ei taha neid rikkuda,” selgitab majandusjuhataja.
“Spordihoonesse anname madala laua – lastenurka, alles hiljuti oli meil siin jutuks, et sinna on vaja mängunurka, nüüd on sobiv laud olemas,” rõõmustab Tammela.
Läinud aastal jõudis Kilingi-Nõmme kodukoha- ja kogukonnatundest ajendatud inimeste abiga kontorimööbel SEBist. Mööbli “leidjad” ja Tallinnast teele saatjad olid vilistlased Kaur Suurvarik ja Raul Kivi. Kaks reisi kaubabussiga ja laadimistöö tegi lapsevanem Urmas Tihane. Kontorikapid-lauad seati paika algklasside ja suures majas õpetajate töökohtadele, samuti jagus mööblit õpilaskodu õppetoa, õpikeskuse ja õppekirjanduse ruumi sisustamiseks.
“Praegu käib koolis huvitav arutlus nostalgia versus õpikeskkonna ajakohastamine, näiteks füüsikaklassi mööbel pärineb meil samast ajast, kui koolimaja valmis, 1961. aastast. Tõsi, see on tugev mööbel,” sõnab Aasamets ja lisab koolijuhi pilguga oma arvestuse. “Koolis on praegu 35 klassiruumi ja kui suudame igal aastal uuendada kaks neist, on uuendamise tsükkel 17 aastat. Tegelikkuses saame sõprade abiga seda tempot nüüd kiirendada.”
Osa oma veel tarbimisväärtusega mööblit ja muud inventari on kool andnud taaskasutusse, partneriks vabaühendused, mis aitavad turvakodusid ja lastekodust ellu astuvaid noori. Mööbel, mis enam koos ei taha püsida, läheb materjaliks tööõpetuses ja remonditöödel, kooli remondimehed on leidlikud. “Sisuliselt läheb kooli inventarist mahakandmise käigus kaduma vaid nostalgia ja aura,” nendib direktor.