Eile oli Pärnu keskraamatukogu rippsaal määratud kellaajaks puupüsti rahvast tulvil. Kuigi saali jõudmine nõudis vanematelt inimestelt kohati suurt pingutust, ei jäetud kasutamata juhust näha Euroopa Parlamenti pürgijaid. Nooremale rahvale ebasobiv kellaaeg tingis kuulajate kõrge keskmise vanuse, aga sellegipoolest oli särtsu omajagu.
Pärnakate puhul võib öelda, et eurovalimiste suhtes päris külmad ei olda. Seetõttu tahetigi Brüsselisse kandideerijatelt kuulda, mida nende erakonnad Eesti huvide esindamisel europarlamendis ära teha kavatsevad.
Viis aastat tagasi oli Euroopa Parlamendi valimistel Eestis osavõtt 27 protsenti, Pärnumaal vaid 25 protsenti. Ühes ammustest avaliku arvamuse küsitlustest ütles 35 protsenti küsitletutest, et nad kavatsevad kindlasti minna eurosaadikuid valima. Milliseks kujuneb tegelik osavõtuprotsent, saame teada 7. juunil.
Meenub 80ndate aastate lõpp, kui loodi Rahvarinnet ja peeti kõnekoosolekuid, sest hingamine oli läinud vabamaks ning sellest, mis aastakümneid oli südamel olnud, võis rääkida, kartmata tagajärgi.
Paistab, et selline aeg on tagasi jõudnud. Raamatukogu koosoleku järel kurtis Keskerakonna märki revääril kandnud vanahärra, et Sindis pole nelja aasta jooksul toimunud ühtki rahvakoosolekut, linnajuhid ei ole pidanud vajalikuks linlastega suhtlemist. Küllap teab Sindi linnapea Mati Mettus paremini.
Sama inimene ütles, et Pärnumaa valimisringkonnast riigikokku valitud rahvaesindajad ei jõua kuidagi Sinti, aga küsida oleks neilt palju. Siingi peitub oma tõeiva, fraktsioonid ja ühendused käivad küll maakonnaringsõitudel, aga rahvamajas kohalikega suhtlemiseks aega napib.
Näha on, et mõtteid jagub ja need tahavad välja ütlemist. Mõttetalgud ”Minu Eesti” on homme selleks sobiv koht.