Kokkõkivi meelitab Nigoli ukse alla uudistajaid

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Vahel ikka küsitakse ka, kas võib kivi vaadata, teevad pildi ära ja lähevad edasi,” räägib Nigol Alas.
“Vahel ikka küsitakse ka, kas võib kivi vaadata, teevad pildi ära ja lähevad edasi,” räägib Nigol Alas. Foto: Urmas Luik

Koka talu peremees Nigol Alas on harjunud võõraste jalutamisega oma ukse all ega pahanda isegi nende peale, kes viisakat küsimist millekski ei arva ning teevad õue peal tiiru ümber Pärnumaa suurima rändrahnu Kokkõkivi. Mürakast on kolm ja pool meetrit maa peal ja Nigol teab isa juttudest, et maa all on teda veel peidus.

“Enne olid kartulid siin ääres nagu keldris,” viitab peremees rahnu poole, mida ilmestab sugulase laotud kivipost ja selle otsa seatud lennul tiibadega kotka kuju.

Nigol on põline manijalane, siin sündinud ja koolis käinud, sõjaväes teenimise järel Siberist tagasi tulnud, kala püüdnud ja põllulapikest harinud, pensionipõlves kuivamaa mees.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles