Lubadused, mis ei veena

Kalev Vilgats. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Puhkuse ajal tavalisest rohkem telerit vaadanuna ja seetõttu paratamatult valimisreklaame silmanuna võin öelda, et seekord on erakonnad oma Euroopa Parlamendi valimiskampaanias arvanud, et valijad on ullikesed.

Sellele annab kinnitust Euroopa Parlamendi valimiste korraldamine suletud nimekirjadega, kus valijal pole mingit personaalse eelistuse võimalust, erakonnad on kindlaks määranud tõenäolised Brüsselisse kolijad.

Kummaline kampaania

Euroopa Parlamendi valimiste kampaania on kui Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. Enamik erakondi on propagandasse kokku seganud asju, mis kuidagi ei puuduta Euroopa Parlamenti ega selle valimisi.

Reformierakond võinuks jääda Siim Kallasega tehtud klipi juurde ning reklaamida Kristiina Ojulandi kui Euroopa kogemuse ja pädevusega poliitikut. Kuidas saab Euroopa Parlament säilitada Eestis vanemahüvitise ja madalad maksud, oravate reklaam ei selgita.

Isamaa ja Res Publica Liit reklaamib karmide otsuste tegijaid. Euroopa Parlamendis on selleks Tunne Kelam, aga mida sehkendab ekraanil Mart Laar, kes Brüsselisse ju ei kandideeri?! 50 000 töökoha säilitamine või loomine ei sõltu kuidagi Euroopa Parlamendist. IRL saab oma teleklippe väikeste parandustega kasutada taas nii sügisel kui kahe aasta pärast riigikogu valimistel. Euroopa Parlamendi telekampaanias pidanuks IRL kõrvuti Kelamiga panustama Marko Mihkelsonile, kes kogemusi arvestades oleks Euroopas samuti tegija.

Keskerakond on praegu tegemas kõik endast oleneva oma e-hääletuse telkidega, et luua eeldused e-hääletuse tulemuste kahtluse alla seadmiseks. Kesikute reklaamides puudub igasugune sõnum, mida nad Euroopa Parlamendis Eesti heaks teeksid ja kuidas Eestit Euroopas esindaksid. Sügavalt ekslik on Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare väide europarlamendi valimistest kui suhtumise näitamisest Andrus Ansipi valitsusse. Usaldushääletus Reformierakonna suhtes on tegelikult alles aastal 2011.

Keskerakonnaga peaks valija olema ettevaatlik. Viis aastat tagasi puudus erakonnal seisukoht Eesti Euroopa Liitu astumise suhtes, samuti jäädi silma üleoleva suhtumisega Euroopa Parlamendi valimistesse.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond on oma telekampaaniaga tõeliselt rehale astunud. Võimalik, et reklaamklipi tegijad soovisid taotluslikult sotsidele vee peale tõmmata. Juba sõjaeelses Eestis armastati karikeerida poliitikuid, kõva krae kaelas ja manisk ees, põllul kündmas. Üleskääritud käistega valges särgis ja lipsus Ivari Padar on sellele väga lähedal. Üpris rumalad on laused "Toome euroraha koju!" ja "Viime Eesti põllumajanduse Euroopasse!". Sotsid võinuks panustada pigem sotsiaalsfäärile ja tööhõivele, aga maateema on Padarile muidugi lähemal.

Kõige enam vastab ettekujutusele Euroopa Parlamendi valimiskampaaniast Rahvaliidu valimisklipp.

Pärnus erakondade Euroopa Parlamendi valimiste väitlusel näitas Rahvaliidu esinumber Anto Liivat ennast igati aruka mehena. Teleklipi häda on valusalt silma hakkav ja kontrastne valge taust. Kuna iga sekund maksab, on Liivati jutt liiga kiire ja osaliselt keeruline. Paratamatult peab klipi lõppedes küsima: "Oot, mis ta nüüd rääkiski?"

Tarand, Indrek Tarand

Erakondade ülbus valijate kandidaatide puhul valikuta jätmisel maksab Euroopa Parlamendi valimistel neile ilmselt kätte. Ühtlasi annab see võimalusi üksikkandidaatidele. Nii kujunebki pühapäeval kõige põnevamaks jälgida, kas üksikkandidaatidest joonistub selgelt välja mõni protestihäälte koguja.

Arvamusküsitlused ennustavad üksikkandidaatidest mandaati Indrek Tarandile. Tundes teda palju aastaid, julgen öelda, et Eesti esindajana oleks Indrek Tarandist Euroopa Parlamendis rohkem tegijat kui mõnest Eestist valitud senisest MEPist (Member of European Parliament/ Euroopa Parlamendi liige). Tubli tulemuse võib teha rahvuslaste juht Martin Helme.

Igal juhul on minu tuttavatest paljud andmas häält kas Tarandile või Helmele. Seniste prognooside kohaselt oleks 30protsendine osavõtt Euroopa Parlamendi valimistest hea näitaja.