Briti, Hollandi ja Iiri valijad teevad täna oma valiku Euroopa Parlamendi uue koosseisu suhtes. Enamik Mandri-Euroopast valib enda saadikud sel pühapäeval.
Algavad Euroopa igavaimad valimised
4. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle Euroopa ulatuvad valimised on pälvinud niivõrd väikest huvi ja tähelepanu, et näiteks Briti majandusleht Financial Times ennustas, et tänavuste valimiste osalusprotsent tuleb veel väiksem 2004. aasta omast, mil see oli 45,6. Juba toona oli see Euroopa Parlamendi valimiste ajaloo nõrgim tulemus.
Poola puhul ennustatakse Euroopa Liidu madalaimat näitajat, vaid 10-12 protsenti.
Euroopa paradoksid
Euroopa Liidu laienemine on olnud viimaste aastate suur edulugu. Näiteks Poola on ELi liikmeks olemisest palju võitnud ja talub praegust majandussurutistki paremini, vaatamata sellele, et kümned tuhanded poolakatest võõrtöölised on pidanud kodumaale naasma. Võiks loota, et poolakad ummistavad pühapäeval valimisjaoskonnad, aga ei.
Ennustused ütlevad, et Poola lööb kõik euroükskõiksuse rekordid kontinendiülestel valimistel, mis on kaasa toonud enneolematu kontinendiülese huvipuuduse. Miks nii?
Briti päevaleht The Independent küsis seda Poola saadikukandidaadilt Lena Kolarska-Bobinskalt, kes on sotsioloogiaprofessor ja juhtis 1990ndatel Poola esimest demokraatliku avaliku arvamuse uurimise instituuti.
Kolarska-Bobinska arvates on tegemist Poola paradoksiga. Kui Ühendkuningriigis jäävad valijad valimispäeval koju vaenust ja apaatiast ELi ning poliitika vastu üldiselt, siis Poolas ei minda valima seetõttu, et liikmelisusega ELis ollakse rahul, kuid vaenulikud ja ükskõiksed ollakse poliitika suhtes üldiselt.
Näiteks Edela-Poola väikelinnades oli enne Poola astumist ELi vaid viiel protsendil majapidamistest kanalisatsioon, nüüd 75 protsendil. Sellegipoolest võib mõni valija küsida: "Mis välikemmergutel viga oli?"
Financial Times kirjutas, et enamikus ELi riikides olid Euroopa Parlamendi valimiskampaanias ülekaalus riikliku sisepoliitika küsimused ja üleeuroopalisi teemasid ignoreeriti.
Mõnes riigis, kindlasti Ühendkuningriigis, kasutatakse valimistulemusi selleks, et nõuda EList väljaastumist.
Financial Timesi juhtkirjas nenditi, et valijate vähene entusiasm Euroopa Parlamendi suhtes on mõistetav. 30 aastat pärast esimesi otseseid valimisi 1979. aastal ei tea enamik eurooplasi siiani, kes on Euroopa Parlamendi liikmed ja mida nad teevad.
Paljudes riikides lähevad valijatele rohkem korda asjad, mis mõjutavad nende rahakotti, näiteks maksumäärad ja avaliku sektori kulutused, mida otsustatakse riigisiseselt.
Euroopa Parlamendi töövaldkond on suuresti tehniline. Tema võim ja pädevus kasvavad. Viimase viie aasta jooksul on parlament mõjutanud ELi poliitikat väga laial skaalal: kliimamuutused, energeetika, piiriülesed teenused ja telekommunikatsiooni regulatsioonid. Euroopa Parlamendi otsuseid tegev võim kasvab veel, kui Lissaboni leping selle aasta lõpuks jõustub. Lühidalt, Euroopa Parlament on esinduskogu, mis väärib avalikkuse toetust. Kui seda toetust ei ole, peavad ELi riikide valitsused uurima, milles peitub põhjus.
Karvaseid ja sulelisi
ELi 27 riigi 492 miljonist elanikust umbes 375 miljonil valimisealisel on võimalus osaleda maailma ainsa rahvusvahelise parlamendi valimistel. 736 saadikukoha pärast heitleb 11 000 kandidaati. Valimised on iga viie aasta tagant ja viieaastaseks tähtajaks.
Eurosaadiku tooli pärast võitlevad näiteks Prantsuse justiitsminister Rachida Dati, Belgia kunagine peaminister Guy Verhofstadt, "Miss Itaalia" konkursil osalenud Barbara Matera, kelle on esikohale seadnud Silvio Berlusconi partei, Itaalia viimase kuninga ainus lapselaps ja Itaalia "Tantsud tähtedega" võitja Emanuele Filiberto.
1979. aastal osales Euroopa Parlamendi valimistel 63 protsenti valijatest, seekord kardetakse, et osavõtt jääb alla 40 protsendi. Mida väiksem on osalus, seda suurem on võimalus, et Euroopa Parlamenti pääsevad kõrvalised, isepäised ja äärmuslikud kandidaadid.