Black Sabbath, “13”

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Tee Black Sabbathi viimase albumini pole olnud lihtne. Materjal lugude lindistamiseks oli bändil olemas juba kümmekond aastat tagasi, ent liikmete isiklikud toimetamised tundusid tol ajal liiga olulised, et neid kollektiivse hüvangu heaks ohverdada.

Nüüd, mõni hall tarkusekarv peas juures, on lõpuks fännide soovile vastu tuldud. Ja fännid ei pea pettuma. Pettuma ei pea needki, kes metal’it tavaliselt ei kuula, sest „13“ tuleb, näeb ja võidab südamed oma mitmetasandilisuse ja ajalikkusega.

Ajalikkus ei tähenda siinkohal sugugi seda, et tegu oleks MacBookil süntesaatorit klimberdavate vanade peerudega. Hoopis vastupidi. Moodsa tehnoloogiaga on kinni püütud midagi, mis kõlab üllatavalt ehedalt ja vastab täpselt produtsendi soovitusele püüda purki album, mis oleks loodud otsekui kohe pärast bändi debüütplaati.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles