Panga tamm on koduks kuklastele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pärnumaal esimese puuna 1936. aastal looduskaitse alla võetud Oidrema-Lihula maanteeristil kasvav Panga tamm 2009. aasta suvel.

FOTO: Henn Soodla

Koonga vallas Oidremaa Pangamäel kasvab üle 300 aasta vanune üksik tamm, mis on juba 1936. aastast looduskaitse alla võetud.

Pärnumaal esimese puuna 1936. aastal looduskaitse alla võetud Oidrema-Lihula maanteeristil kasvav Panga tamm 2009. aasta suvel.

FOTO: Henn Soodla

Pärnumaal esimese puuna 1936. aastal looduskaitse alla võetud Oidrema-Lihula maanteeristil kasvav Panga tamm kolm aastat tagasi, 2006. aasta suvel.

FOTO: Henn Soodla


Rahvasuu räägib, et Panga tamme elu sai alguse Narva all lüüa saanud Rootsi kuningast, kelle hobune ranniku poole kapates lennutas kabja alt Pangamäele suure tammetõru, mis seal idanema hakkas ja võimsaks puuks kasvas.

Nüüd on tamme tüvve, kuhu aeg on augu õõnestanud, pesa teinud kuklased.

Veel aastat kolm tagasi oli kuklaste pesa suurem osa kuhjatud tüve kõrvale, kuid nüüd on putukate koloonia üleni tamme tüvve varju läinud.

Keskkonnaameti Viljandi-Pärnu regiooni juhtiva looduskaitsespetsialisti Agu Leivitsa sõnade järgi on üsna loomulik, et vanad puud pakuvad eluruumi väga paljudele organismidele, sealhulgas mõnikord haruldastele. Looduskaitse all on kuklaste pesadki.

“Hakata siinjuures üht teisele eelistama tähendaks ühiskondliku konflikti puhkemist, sest ühtedele meeldib rohkem puu, teistele jälle sipelgad,” tähendas Leivits, lisades, et kuklaste kooselu vana puuga võib puule isegi kasuks tulla.

“Putukad puhastavad tammetüve pehkinud osast,” märkis Leivits.

Kuigi loodusteadlane arvas, et kuklaste pesa tamme otseselt ei ohusta, võib nende puuõõnsusse elama asumine olla märk, et 300aastane tamm on alustanud oma eksistentsi viimast aastasada.

    Tagasi üles