Koonga vallas Oidremaa Pangamäel kasvab üle 300 aasta vanune üksik tamm, mis on juba 1936. aastast looduskaitse alla võetud.
Panga tamm on koduks kuklastele
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
28. juuli 2009, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvasuu räägib, et Panga tamme elu sai alguse Narva all lüüa saanud Rootsi kuningast, kelle hobune ranniku poole kapates lennutas kabja alt Pangamäele suure tammetõru, mis seal idanema hakkas ja võimsaks puuks kasvas.
Nüüd on tamme tüvve, kuhu aeg on augu õõnestanud, pesa teinud kuklased.
Veel aastat kolm tagasi oli kuklaste pesa suurem osa kuhjatud tüve kõrvale, kuid nüüd on putukate koloonia üleni tamme tüvve varju läinud.
Keskkonnaameti Viljandi-Pärnu regiooni juhtiva looduskaitsespetsialisti Agu Leivitsa sõnade järgi on üsna loomulik, et vanad puud pakuvad eluruumi väga paljudele organismidele, sealhulgas mõnikord haruldastele. Looduskaitse all on kuklaste pesadki.
“Hakata siinjuures üht teisele eelistama tähendaks ühiskondliku konflikti puhkemist, sest ühtedele meeldib rohkem puu, teistele jälle sipelgad,” tähendas Leivits, lisades, et kuklaste kooselu vana puuga võib puule isegi kasuks tulla.
“Putukad puhastavad tammetüve pehkinud osast,” märkis Leivits.
Kuigi loodusteadlane arvas, et kuklaste pesa tamme otseselt ei ohusta, võib nende puuõõnsusse elama asumine olla märk, et 300aastane tamm on alustanud oma eksistentsi viimast aastasada.