Lavassaare vallas jagavad võimu naised

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Freesturba koguja Lavassaare turbaväljal.
Freesturba koguja Lavassaare turbaväljal. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Turbatööliste asulana kerkinud Lavassaare suurprobleem, mille tagajärgedega peagi valitav volikogu maadlema hakkab, on süvenev tööpuudus: üha enam tõmbab end koomale meeste põhitööandja turbatööstus, naistele tööd pakkunud õmblustsehhide uksed on juba kinni.


Traditsiooniliselt kandideerivad Lavassaare volikokku Keskerakond ja Rahvaliit. Kui ühe ja teise poole käest eelseisva valimisvõitluse kohta pärida, kostab esmalt, et tegelikult omavahel ei võisteldagi, vaid valimispäeval hääletatakse konkreetsete inimeste poolt ja nimekirja nimetus rolli ei mängi.

“Meil on ikka nii, et volikogus on kõike koos tehtud ning arutelude ja hääletuste juures ei vaadata, millise erakonna nimekirja kaudu sa volikogusse oled pääsenud,” rääkis aastatel 1993-2005 Lavasaare vallavanemana ametis olnud ja viimased neli aastat volikogu juhtinud Leida Rehtla.

“Õnneks on juba mitmel korral meil vallas koostöö Keskerakonnaga hästi sujunud,” kinnitas Rahvaliidu nimekirjas kandideerijate liider ja eelmise volikogu esimees Ülle Varik. “Kohalikus poliitikas, kus põhiküsimused tiirlevad kooli, lasteaia, teede, tänavalgustuse ja sotsiaalhoolekande ümber, on väga raske aru saada erakondade vahelisest ideoloogilisest erinevusest.”

Ametitoolid

Vaidlusi ei tule ilmselt sellegi üle, kes pärast oktoobrivalimisi Lavassaare vallavanema toolil istub. Nii Varik kui Rehtla kinnitavad soovi, et 2005. aasta valimiste järel kohaliku algkooli juhi kohalt vallavanemaks kutsutud Ene Täht võiks samas ametis jätkata.

Enamikust Pärnumaa vallavanematest erinevalt Täht ise volikogusse ei kandideeri. Miks? “Minu jaoks ei eksisteeri Lavassaare vallavolikogus ühtegi erakonda. Ma pole näinud seal kunagi poliitilist vastasseisu. Miks ma peaksin nüüd ühte erakonda teisele eelistama,” vastas Täht, kes kinnitas oma soovi senises ametis jätkata: “Mitu tööd on veel pooleli, mul pole kombeks jätta asju lõpetamata.”

Volikogu esimeheks võiks Variku hinnangul saada kandidaat, keda rahvas valimistel kõige enam usaldab. Rehtla aga sõnas: “Kui rahvas valib, tunnen endas veel jõudu volikogu esimehena jätkata.”

Probleemid

Pisut üle poole tuhande elanikuga Lavassaare valla probleemiks on saamas rahvaarvu vähenemine. Ühest küljest on põhjuseks juba nimetatud töötajate koondamine, teisalt negatiivne iive. Lavassaare uue alevi kortermajad on ehitatud suures osas pool sajandit tagasi turbatööstuse tööliste ja ametnike tarbeks ning paraku hakkab toona Lavassaarde kolinute eluring täis tiksuma.

Trend on aga see, et inimeste tegelik kodu asub küll Lavassaares, aga nad on kantud Soome elanike registrisse. Kes saab nii osa sealsetest toetustest, kes teenib välja Soome riigi pensioni.

“Pea iga kuu avastame, et mõni meie elanik – kas täiskasvanu või laps – on kantud Soome elanike registrisse, kuigi pere elab tegelikult vähemalt osaliselt siin,” rääkis Täht.

“Mingil määral meie tulubaas väheneb seetõttu ja me ei saa inimestele pakkuda teenuseid, mida nad reaalselt meie vallas elades vajaksid,” lisas Täht.

Kas ühineda või ei?

Aastaid on Lavassaaret saatnud jutud valla võimalikust ühendamisest mõne suurema naabri, kõige tõenäolisemalt Audru vallaga. Selle aasta alul tegigi Audru volikogu vastava ettepaneku, et siis valimistel juba ühine volikogu valida. Lavassaare vallavolikogu vastus oli kindel “ei”.

Rehtla sõnutsi poleks nii kiiresti jõudnudki ühinemiseks vajalikke toiminguid teha, kuid peapõhjusena nimetas ta siiski enamiku vallaelanike vastasseisu.

“Jah, Lavassaare on väike ja suure valla eelis on suured rahavood,” nentis Rehtla. “Teisalt on Audru meile liiga suur. Meilt pääseks sinna volikogusse heal juhul kaks inimest ja nende hääl hajuks.”

Esimest korda vallavolikokku kandideeriv Tootsi Turba Lõuna-Eesti tootmispiirkonna juht Valeri Vesselov nentis, et esmalt tuleb selgeks saada, mis on valla elanikele kasulik.

“Lavassaares on arstipunkt ja perearsti vastuvõtt, postkontor ja väga hea bussiliiklus, oma algkool ja lasteaed, puhas joogivesi ja jäätmejaam. Inimesed saavad vallast infot ja abi asjaajamisel ning igakülgset nõu,” loetles ta. “Kuidas saab elu korraldatud liitumise järel? Kõike seda tuleb arutada ja selgeks saada.”


Ülle Varik, Jõõpre põhikooli õpetaja, Rahvaliit

Pean oluliseks, et väikeses vallas osalevad kohalikel valimistel kõik aktiivsed inimesed. Kaasasime oma nimekirja neid, kes hoolivad oma kodukohast ja oskavad selle edendamiseks pakkuda häid lahendusi.

Esimene koht, kuhu inimene oma murega pöördub, ongi omavalitsus, ja me peame seisma selle eest, et kõik pädevad inimesed saaksid kaasatud.

Lavassaares peaks olema noortel küllaldaselt huvitavat tegevust, seepärast kandideerib meie nimekirjas palju noori, et neilegi oleks Lavassaare hubane, turvaline ja mõnus kodupaik.

Eakatele mõeldes peaks kindlasti jätkama oma elutöö teinud inimeste tunnustamist valla vapimärgiga.


Marko Troškin, töötukassa konsultant, Rahvaliit
Miks ma kandideerin? Et kodus oleks hästi, peab seal olema turvaline. Paneksingi rõhku kuritegevuse vähendamisele Lavassaare vallas.

Esimene samm oleks liita kogu vald naabrivalve projektiga. Kuritegevuse tase Lavassaares on üks kõrgemaid Pärnumaal, seepärast peab inimesi julgustama otsustavaid samme tegema, mitte laskma neil peitu pugeda ega öelda: “Mina ei tea midagi”.

Kuritegevuse vastu võideldes jõuame tahes-tahtmata meie noorukiteni, kellele senisest rohkem tuleks leida tegevust huviringides ja muude harivate ja lõbusate toimingute kaudu. Seda igale vanuserühmale.

Kindlasti tuleb võidelda tööpuudusega.


Leida Rehtla, Lavassaare vallavolikogu esimees, Keskerakond
Tööpuudus on saamas väga suureks probleemiks, eriti eeloleval talvel-kevadel, mil koondatud inimestel lõpeb hüvitis.

Paraku ei saa vald omalt poolt töökohtade loomiseks enam suurt midagi teha. Valla ülesanne on luua ettevõtluseks sobivad tingimused ja need on meil head: on vaba maad, tasemel alajaam ja heas korras teed.

Väike vald on haavatav, kui laekumised vähenevad. Samal ajal on meie inimesed harjunud probleemidega otse vallamajja pöörduma ning mured saavad kiiresti lahendatud. Suures vallas poleks see võimalik. Kui haldusreform taas päevakorrale tõuseb ja liituda on vaja, siis minule meeldiks, kui Pärnumaa oleks üks suur vald ja Lavasaare selles osavalla staatuses.  


Valeri Vesselov, AS Tootsi Turba tootmispiirkonna juht, Keskerakond
Valla senise juhtimisega olen rahul. Lavassaare on ilus ja korras alev, altküla lausa nagu nukumaja – vuntsitud ja kaunistatud.

Kõigis taludes on midagi renoveeritud, juurde ja ilusamaks ehitatud ning vald on seda tegevust igati toetanud.

Suvekuudel võiks senisest rohkem inimesi rakendada territooriumi korrastustöödel: niitmisel, hekkide pügamisel, lilleklumpide hooldusel ja raudteemuuseumis abitöödel ning talvel lumetõrjel ja -veol. Suuremate tööde puhul nagu ehitus, teede ja torustike ning elektriliinide remont on otstarbekam tegijad sisse osta.

Kui majandus elavneb, loodan, et uuesti tuleb vajadus õmblustoodete järele, mida Lavassaare naised on alati valmistanud.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles