Imekapp ärgitas looma oma maailma

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tammikut maalivad parajasti seinale Liisu Aulik ja Merit Koit (vasakul).
Tammikut maalivad parajasti seinale Liisu Aulik ja Merit Koit (vasakul). Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kõik sai alguse sellest, et Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi direktori tuttaval jäi kapitaalremonti tehes mõni kapp üle.


Kuna ühes klassidest valitses tühjus, paigutati mööbel sinna. Selle ruumi hõivas kooli psühholoog ja ühel päeval avastasid neljanda klassi poisid seal tühja kapi.



Tasub vaid meenutada animafilmi "Shrek" lavastaja Andrew Adamsoni vändatud muinasjuttu "Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp", mis pajatab loo Teise maailmasõja ajast. Loos siseneb neli last läbi salapärase riidekapi Narnia võlumaale. Kohale jõudes leiavad nad eest imeilusa paiga, kus elavad rääkivad loomad, päkapikud, faunid, kentaurid ja hiiglased.



Nii võib arvata, et noored maailmaavastajad Pärnu-Jaagupi gümnaasiumis leidsid kapi olevat põneva paiga, kus pimedas suletud uste taga omaette vahva olla. Kapis lubati istuda üksi ja kuni paar minutit.



Kapiskäikudest levisid kuuldused kodudesse. Kellelegi tundus see vastuvõtmatu ja tema teate peale saabus kooli "Pealtnägija" võttegrupp.



Ajakirjanike kõrvu oli jõudnud teave, et Pärnu-Jaagupi koolis pannakse lapsi karistuseks kappi kinni. Et saatele eelnes vürtsikas reklaam, olid täiskasvanud koolis ja vallamajaski ärevil. Saate eel küsitleti rohkelt asjaosalisi - nii lapsi kui täiskasvanuid -, et kogu tõde välja selgitada. Kapist otsitakse ju ikka luukeresid.



"Mul ei olnud midagi karta, sest teadsin, et meie koolis midagi väära ei ole," kirjeldas olukorda kooli direktor Lembit Rebane.



Lepitamise ruum


Kooli psühholoog Aivar Georg rääkis, et toas võtsid õpilasi vastu tema ja logopeed. Kord küsinud üks neljanda klassi poistest, mis kapp see on, et ta tahaks seal mõnda aega istuda. Siis hakkasid käima teisedki neljanda klassi lapsed, seejärel juba esimese klassi õpilased ja viienda klassi tüdrukudki. "Põnev," lausunud lapsed.



Teemat käsitlenud ajakirjanik tegi põhjalikku tööd, kogus infot mitmest vaatenurgast ja jõudis järeldusele, et kui see lastele meeldib, pole kapisistumises midagi imelikku, kommenteeris Georg. "Ma ise proovisin seal kapis kaks-kolm minutit istuda. Hea ja rahulik oli olla. Oled nagu kogu maailmast eraldatud," rääkis ta.



Meediasündmus pani aga õpilaste ja pedagoogide mõtted liikuma hoopis huvitavas suunas. Georg tõdes, et "Pealtnägija" kohalkäimiseta poleks tuba iialgi loodud. Nimelt tekkis mõte arendada puhketoa ideed ja kujundada ruumist oma maailm ehk omalaadne võlutuba, mis nagu päev ööst erineks harilikust koolikeskkonnast.



Kooli majandusjuhataja käis välja arvamuse, et ruumi võiks püstitada õigete kaldenurkadega püramiidi. Kooli töömees valmistaski puitlaastplaatidest sellise.



Direktor Rebane pakkus püstkoja mõtte: 12-13 leparoikast kokku pandud koda on maarahvale tähenduslik kui tarkuse ja headuse, leppimise ning mõistmise sümbol. Püstkoja külge riputatakse gümnaasiumi savikojas valmistatud nimesildid, sümboliseerimaks kooliperet. Koda väljendab koolipere ühtsust ja on omamoodi rahupaik: kui keegi tülitseb, saab seal psühholoogi juuresolekul ära leppida.



Hingele ja südamele


Käsitööõpetaja Anne Alus õmbles püstkojale katte. "Mul tekkis müstiline tunne seda paigale sättides," rääkis ta. Käsitöötundides valmistavad piigad koja põrandale padjad, millel hea istuda. Tuba pole veel valmis, uuel veerandil jätkatakse sinna kaltsuvaipade heegeldamist.



Psühholoog Aivar Georgi idee oli toa seinad üle maalida, et kui juba püstkoda,  peaksid seal tammedki olema. Kunstiõpetaja Virve Lohu otsis sobivad maalrivärvid ja tuli appi, tegi kavandid ning arendas mõtet omakorda. Nii maaliti seintele veel kõrbeliiv, mis sobib hästi kokku püramiidiga, ja tasakaaluks merelaineid. Joonistamisega oli ametis kogu koolipere. Väiksemad õpilased kujundasid alumise osa ja mida vanemaks-pikemaks, seda kõrgemale pintsel ulatus. Kooli kõige pikem mees on direktor, temale jääb oma kabineti uksepiitki madalaks. Tema maalis päikese. Spordilembese Rebase arvates peaks igal koolil olema õpilastele tundide kõrval midagi loovat pakkuda.



Kunstiõpetaja Virve Lohu sõnutsi saab koolis suurema hoole lapse pealispind, aga hinges kriibib. Lapse mõistusele pakutakse teadmisi, kuid südamesse need ei jõua. Nii võib noor inimene end kaotada. Loovustoa sünniks andsid ju seemne lapsed ise. Oma maailma on kavas tuua metsalõhn, linnulaul ja hundi ulgumine.



Detsembris kujunes laste lemmikuks püramiid, kappi ei tahetagi enam eriti minna, avaldas psühholoog. Õpetajadki on proovinud lamada püramiidis. Eriti palju rakendust leiab see veerandi lõpus. Piisab viiest kuni kümnest minutist püramiidis pikutamisest ja energia taastub, on psühholoog täheldanud.



Pärnus elanud Eesti tuntuim teadmamees Gunnar Aarma on pühendanud esimeseks maailma imeks tunnistatud Giza püramiidile raamatu, kirjeldades ühtlasi püramiidi mudeli teraapilisi omadusi. Tema sõnade kohaselt muutuvad meeled selles teravamaks, on kergem keskenduda. "Peavalud, hambavalud, liigestevalud kaovad ca 20 minuti jooksul. Inimesed tunnevad end püramiidis olles ja mõnda aega pärast seda rahulikena, tasakaalus, kaotades isegi vaenulikud tunded," kirjutab Aarma. Kas see nii on, võivad Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi uudishimulikud ise katsetada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles