Lugesin 2. veebruari Pärnu Postimehest artiklit ”IRL tahab võidelda töötusega”.
Lugeja kiri: Isa ja isamaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meenus vanasõna, et “kui kord saite petta kondiga, siis nüüd ei peta isegi lihaga”.
See ütlus käib Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe kohta, kes lahkelt on lubanud aasta lõpuks tööpuuduse kasvu seisma panna.
Sõna ”isa” on igale inimesele kallis, meie hümniski on see sõna. Kui Eesti sai vabaks, valisin Isamaa ja Mart Laar tõusis peaministriks. Laar käitus võimul olles kui võõrasisa: müüs tööstuse, aastatega kogutud vara. Eesti rahvas jäi sõjata vaeseks. Paljud jäid koduta, kuna majad tagastati. Paljud kaotasid töö.
Riik, mis midagi ei tooda, on vaene riik. Tubli Eesti rahvas kasvataks lina, lambaid, tööd oleks Pärnu lina- ja Sindi tekstiilivabrikul, aga mis on neist saanud?
Tööpuudus tuleb likvideerida nüüd ja praegu. IRLi lubadused on aga minu arvates rahva petmine.