Rohelist jõemaad tutvustavad tähetorn ja rahvarõivad

Raamatu Tori kihelkonna rahvarõivaist panevad kokku Tori põhikooli õpetaja Anne Rätsep (paremal) ja Olustveres õppiv Anneli Laur (vasakul). Istub Meeri Rätsep.

FOTO: Ants Liigus

Kümmet Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaa valda, ühinguid, ettevõtjaid liitev rohelise jõemaa koostöökogu otsustas toetada piirkonda arendavaid projekte 10,9 miljoni krooniga.


Tegemist oli arvult teise Euroopa Liidu Leader-programmi rahastatava rohelise jõemaa koostöökogu taotlusvooruga. Kaheksa miljoni krooniga toetatakse kohalikku ettevõtlust, 1,7 miljoniga külakogukonna ja noorte projekte ning 1,2 miljoniga piirkonnaülest koostööd.



“Päris meeldiv on see, et projektivoorudel on konkurss, et me oleme nähtavad, meie vastu on tekkinud usaldus ja välja käiakse sellised huvitavad ideed, mis teistesse taotlusmeetmetesse ei mahu,” sõnas rohelise jõemaa koostöökogu tegevjuht Merle Adams.



Kui varem oli programmiti üldtoetatav turism, siis nüüd enam tavapärase majutuskoha arendamise ja voodikohtade juurdeloomisega toetuse küsijate seas läbi ei löö.



“Peab olema piirkonnas uus teenus või lisaväärtus ning vahel võib uus olla unustatud vana. Oma nägu ja oma asja väärtustamine on oluline,” möönis Adams.



Tänu konkurentsile tulevad piirkonnas esile kõige tuumakamad ja huvitavamad ideed.



Tähetorn silotornis


Külameetme “Elujõuline kogukond” kõige põnevam ja enneolematum toetatud projekt on astronoomia valdkonnast ja jääb Viljandimaale Suure-Jaani valda Olustvere lähedale. Tähetornis Orion kavatsetakse teleskoobivaatlusel projitseerida pilt seinale, et seda näeks kogu grupp. Kui seni vaatas üks huvilistest läbi teleskoobi siravaid tähti, siis uus lahendus võimaldab ülejäänud rühmal jälgida, mida too inimene teleskoobist näeb.



“See on üks hea näide kohalikust maa soolast: kohalik kooliõpetaja on nõukaaegsesse silotorni rajanud füüsika- ja astronoomialabori ja tema juures saavad õpilased, täiskasvanud huvilised juhatust nii füüsika- kui astronoomiamaailma. Põnev on see sellepärastki, et ta räägib füüsikaseaduse ette ja näitab, kuidas see toimib,” kirjeldas Adams.



Rahvarõivad raamatusse


Randivälja külaseltsi eestvõttel on Leaderi toel valmimas raamat Tori kihelkonna rahvarõivaist. See võtab kokku muuseumide varamus olevad Tori rahvariiete elemendid, annab nende kirjeldused ja praktilise õpetuse, mida millega kokku panna.



Raamatu koostamise taga on kaks naist, Tori põhikooli käsitööõpetaja Anne Rätsep ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis rahvuslikku tekstiili õppiv Anneli Laur, kes rahvarõivaste teemal on teinud oma koolitööd ja pannud kokku mustrite kogumiku.



“See on loonud eeldused ja tekkinud on äratundmine, et see raamat aitaks jõuda paljusid teeotsale, mis võiks olla just temale õige rahvarõivas,” rääkis Adams.



Toetatud on küla matkaraja rajamist, külaplatside ehitust ja projekteerimist, sest avalikult kasutatavas paigas on projekti ja ehitusluba vajanud lipuvarraski.



“Külakogukonna teenuste arendamise mõte on selles, et kogukond toimetaks ja mõtleks välja needki asjad, millega külaselts saab olla kasulik, ja tekiks oma raha, selle asemel et seista vallavalitsuse ukse taga, käsi pikal,” selgitas Adams.



Üks toetatud tegevuste näiteid on Kadjaste külaseltsi mõte luua külamajas tingimused, et tuua juuksur kohapeale.



Rahvamuusika küladesse


Mitmes noorteprojektis on noortele mõeldud õppekäigud loodusesse või töökasvatus, noortetöö arendamine, samuti etnograafiliste pillide-laulude õpe ja pärimusmuusika toomine piirkonda.



On noorteprojekte, kus soovitakse käivitada noorteansambleid ja soetada muusikariistu eri piirkondades. Muusikaõpetajateks on mõne täiskasvanute ansambli liikmed, kes on valmis võtma järelkasvu õpetamise oma ülesandeks.



Jõemaa mängud


Piirkonnaülese meetme toel toimuvad sel suvel esimest korda Pärnumaa spordiliidu eestvõttel kogu jõemaad haaravad mängud, mis algse kava järgi tulevad Tori põhikooli staadionil.



Jätkub rohelise jõemaa piirkonna tutvustamine trükistes, soetatakse hobusekasvatuse poolest tuntud piirkonnale seade ratsaplatside ja võistlusväljakute korrastuseks ja toetatakse Suure-Jaani muusikafestivali õpitube.



Adams märkis, et ettevõtjad on toetuste küsimisel hästi aktiivsed ja mittetulundusühingud pisut tagasihoidlikumad. Seda ilmselgelt põhjusel, et laenusaamine on seotud lisagarantiidega ja intressid tuleb ühingul endal kinni maksta. Samal ajal on vähenenud omavalitsuste tugi mittetulundusühingutele. Ettevõtjate aktiivsus seevastu on tulenenud just majanduslangusest. “Ettevõtja näeb, et vanaviisi edasi ei saa, peab leidma uue väljundi, olema atraktiivsem,” tõdes Adams.

Tagasi üles