Sisukord
Paberleht
Paberleht

Balti keti ettevalmistustööd Pärnumaal

6 min lugemist
Häädemeeste rahvas Balti ketis Karksi-Nuia-Ruhja teel. Plakatist vasakul Ludmilla Pleve (venelanna), plakatist paremal Nikolai Pleve (lätlane), Danute Sirios-Giraite ja Vytautas Gira (leedulased), Maia-Liisa Kasvandik, Sulev Kasvandik, Ivi Muhu, Viia Oks, Evi Põrk, Garri Trofimov (Suuk) ja Ants Põrk. FOTO: Toivo Tari

23. augustil 1989 moodustatud inimkett läbi kolme Baltimaa kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. See oli Balti tee vabadusele. Inimketi ülevus, mastaapsus ja rahumeelsus hämmastas hilissuvel 1989 kogu maailma.

Tellijale Tellijale

Balti kett on hiljem olnud eeskujuks hilisemate inimkettide korraldamisel. Näiteks kaks viimast sellist aktsiooni toimusid Hispaanias. 11. septembril 2013 oli 400 kilomeetri pikkune inimkett Kataloonias, 8. juunil 2014 moodustas Hispaanias ligikaudu 100 000 kokkutulnut 123kilomeetrise inimketi, et väljendada toetust Baskimaa iseseisvumispüüetele. Pole kahtlust, et Balti kett jääb Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumise heitluste aegadest aastatel 1987–1991 kõige suuremat rahvusvahelist tähelepanu äratanud sündmuseks.

Aktsioon Kremli raputamiseks

30.09.2020 01.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto