Õpetajad omandasid Prantsusmaal vaba kultuuriruumi kogemusi

Prantsuse õpilaste kunstitöö Eesti ja eestlaste kohta.

FOTO: Erakogu

Pärnu ühisgümnaasiumi õpetajad käisid Prantsusmaal Bordeaux’s eestlaste kohta käivate stereotüüpide ja teiste riikide koolisüsteemidega tutvumas.

Prantsuse õpilaste kunstitöö Eesti ja eestlaste kohta.

FOTO: Erakogu

Lycée Sud Médoci üks paljudest laboritest.

FOTO: Erakogu

12.–16. novembril Prantsusmaal käinud ühigümnaasiumi delegatsiooni kuulusid huvijuht Tiina Saarits, muusikaõpetaja Kadri Keskküla, kunstiõpetaja Marika Ristmäe ning arendusjuht, projektijuht ja prantsuse keele õpetaja Liis Raal-Virks. Lähetus toimus Erasmus+ projekti „The EU: a free cultural exchange area“ (EL: vaba kultuuriruum kogemuste vahetamiseks) raames ja seda rahastas Euroopa Liit. Peale ühisgümnaasiumi osalevad selles projektis Lycée Sud Médoc Prantsusmaalt, Gimnazija Nova Gorica Sloveeniast; Kernek Anadolu Lisesi Türgist ja Draudziga aicinajuma Liepajas pilsetas 5. Vidusskola Lätist.

Erasmus+ projekti eesmärgid on nagu paljude rahvusvaheliste projektide puhul õppemeetodite kohandamine tänapäeva maailma vajadustele vastavaks, oma kultuuri ja teiste kultuuride parem teadvustamine, negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest loobumine Euroopas eksisteerivate kultuuride ja rahvuste suhtes, interkultuuriliste pädevuste arendamine, noorte osaluse soodustamine demokraatlikus ühiskonnas ja noorte sotsiaalse sidususe soodustamine.

Õpilaste esimene ülesanne oli otsida infot partnerriikide ja nendega seonduvate stereotüüpide kohta ning selle põhjal luua kunstiteos. Oli väga huvitav teada saada, mida sloveenid, lätlased, prantslased ja türklased Eesti kohta teavad ja mida eestlastest arvavad. Kõik riigid teadsid Eesti presidenti, mainiti Skype’i, meie riigi pisikest pindala, ajaloolist seost Venemaaga ja kõrgharidusega inimeste suurt osakaalu. Eestit presenteerivates kunstitöödes kujutati jahipidamist, põlluharimist, pakse talvemantleid ja karvamütse, palju lund ja jääd, heledajuukselisi ja sinisilmseid inimesi, piimasuppi ja metsikut loodust. Eestlasi nähti kui aeglasi, rahulikke, vaikseid, kuid ka ratsionaalseid, sihikindlaid ja äris ning ettevõtluses edukaid inimesi. Kahjuks leidis äramärkimist ka eestlaste alkoholilembus.

Rahvusvaheline projektikohtumine pakkus huvitava võimaluse lähemaks tutvumiseks Prantsusmaa koolieluga ja andis võimaluse selles osaleda. Projekti raames viibisid osalevate riikide ja koolide esindajad kaks päeva Lycée Sud Médoci koolimajas, kus projektitöö kõrval sai tutvuda koolimaja ja koolikorraldusega ning võtta osa tundidest.

Lycée Sud Médoc on meie mõistes hiigelsuur gümnaasium: seal õpib umbes 1400 õpilast sotsiaal- ja majandus-; kirjandus-, reaal- ja tehnoloogiasuunal. Silma jäid koolimaja huvitav arhitektuur (1992. aastal ehitatud maja on H-kujuline, ümmarguste akendega ja näeb ühisgümnaasiumi õpetajate sõnutsi välja veidi jamesbondilik) ja õpilaskesksus: õpilaste jaoks oli ehitatud avatud õpikeskus, raamatukogu, eraldi väikesed ruumid, mida sai õpilaspileti alusel rühmatöödeks laenutada; õpilaste puhkeruum, mis oli sisustatud lauajalgpalli ja teiste mängudega.

Tunnid algavad koolis kell 8.10, koju saavad õpilased ja õpetajad alles viie-kuue ajal. Kella kaheteistkümnest poole kaheni on kõigil pikem lõunapaus, siis saab süüa ja puhata, juttu ajada, väljas jalutada või sportmänge mängida. Koolimaja välisuks on päev läbi lukus, vaid lõunapausi ajal on õpilastel võimalik vabalt sisse ja välja käia. Ka klassiuksed on tunni ajal seestpoolt lukus. See viib potentsiaalsete koolitulistamiste riski miinimumini. Klassid on väga hästi varustatud: arvutid on iga laua peal keemia- ja füüsikaklassis ning keeleklassides. Imetlusväärsed olid keemia-, füüsika- ja bioloogialaborid oma võimalustega katseid ja praktikume korraldada. Tunnid kestavad 55 minutit, praktikumid poolteist tundi.

Tunnid olid väga põnevad. Ühisgümnaasiumi õpetajad käisid bioloogia- ja  majandustunnis, hispaania ja prantsuse keele tunnis. Bioloogiapraktikumis proovisid õpilased banaanist ja soolast elektrit teha. Majandustunnis kandsid õpilased ette praktikaaruandeid. Nimelt on 10. klassi majandus- ja sotsiaalsuuna õpilastel kohustus läbida kolmepäevane praktika vabalt valitud ettevõttes ja sellest kogemusest ettekanne teha. Meie kuulsime presentatsioone kahelt neiult, kellest üks töötas kolm päeva kohaliku supermarketi külmletis ja teine lastesõimes.

Hispaania keele tund toimus keelte õpetamiseks mõeldud spetsiaalses arvutiklassis, kus õpilased sel päeval harjutasid hispaania keele eksami suuliseks osaks. Tunni alguses said nad õpetajalt teema, kümmekond minutit kirjutamiseks ja ülejäänud aja töötasid nad arvutiga. Kõrvaklapid ja mikrofon peas, pidid nad rääkima oma osa ning selle salvestama. Arvutiprogramm esitas neile küsimusi, millele nad vastama pidid. Sellisel viisil jõuab keeleõpetaja ühe tunni jooksul küsida kõiki õpilasi.

Prantsuse keele tund oli pigem kirjandustund: Prantsusmaal ei ole gümnaasiumiosas eraldi emakeele ja kirjanduse tundi, vaid keelt ja kirjandust õpetatakse koos. Selles tunnis keskenduti Molière’i näidendile „Naiste kool“, millest õpilastele oli tehtud paarileheküljeline paljundus analüüsi tarbeks. Õpetaja küsis õpilaste käest harvaesinevate sõnade tähendust ning kirjutas mõne vanema ja vähem kasutatava sõna tahvlile. See osa tunnist täitis emakeeletunni osa. Selgus, et Prantsuse koolides ei loeta väga palju raamatuid läbi, pigem keskendutakse teose mõne osa analüüsile. Nii antakse kodulektüürina ülesandeks lugeda enamasti vaid paarileheküljeline katkend valitud kirjandusteosest.

Põhimõttelisi erinevusi on peale emakeele õpetamise Prantsusmaal ja Eestis veel ühe õppeaine õpetamises. Prantsusmaal on geograafia ja ajalugu üks õppeaine, mille nimi on histoire-géographie. Selles tunnis keskendutakse peale ajaloo majandus- ja inimgeograafiale. Geograafiateemad, mis on seotud maavarade ja muu sellisega, leiavad käsitlust bioloogiatunnis.

Prantsusmaal gümnaasiumiastmes kunsti- ja muusikatunde pole (ka mitte muusika- ja kunstiajalugu eraldi), neid saab õppida vaid valikainetena. Seetõttu oli projekti raames teiste riikide kohta kunstitööde tegemine prantsuse õpilastele meeldiv vaheldus.

Projekt toob noortele prantslastele võimaluse muusikaliseks väljenduseks: kolm aastat kestva projekti lõpuks on ühistööna sündinud uus Euroopa hümn, mille meloodia, muide, on Curly Stringsi „Kauges külas“ viis. See meloodia meeldis kõigile projektipartneritele ja valiti just seepärast välja. Curly Strings andis juba loa oma loomingu kasutamiseks hariduslikel ja projekti prioriteetidega seotud eesmärkidel. Projekti raames loovad õpilased sloveenia, prantsuse, türgi, läti ja eesti keeles laulule uued sõnad, mis räägivad projekti jooksul aset leidnud tegevustest, kohtumistest, uutest kontaktidest ja sõprusest.

Vestlustest väliskolleegidega Sloveeniast, Türgist ja Lätist selgus huvitavaid fakte nende riikide koolisüsteemi kohta. Näiteks saime teada, et Sloveenias algavad tunnid juba kell seitse (Gimnazija Nova Goricas 6.55) ja 13–14 alates on koolimaja tühi. Sellise korralduse on tinginud kliima: pärastlõunal on väljas nii palav, et laste koolimajas hoidmine poleks produktiivne. Tundide varase algusaja tõttu peab mõni õpilane ärkama juba kella viie paiku hommikul. Õpetajate sõnul on lapsed hommikul tunnis unised ja vähese õpiaktiivsusega.

Selgus, et Lätis pole veel koolireformi olnud ja Draudziga aicinajuma Liepajas pilsetas 5. Vidusskola nagu ka paljud teised Lätimaa koolid on täistsüklikool. Türgi kool Kernek Anadolu Lisesi sai kultuurilistel ja religioossetel põhjustel kõige suurema meessoost õpetajate arvuga kooli mitteformaalse tiitli: nende umbes viiekümnest õpetajast vaid 18 on naised.

Peale koolis nähtu ja kuuldu oli huvitav tutvuda Bordeaux’ vanalinna, piirkonnale iseloomuliku köögikunsti ja kohalike veinide valmistamise protsessiga ühes tunnustatud veinimõisas.

Juuni alguses toimub projektikohtumine Eestis ja meil on siis võimalus kinnitada või ümber lükata eestlaste kohta käivaid stereotüüpe. Üks stereotüüp sai juba murtud, prantslased uurisid, kas juunikuuks on Eestis lumi juba sulanud. Loodame, et ilm meile vingerpussi ei mängi ja juunikuuks lumevaipa maha ei too.

Tagasi üles