Rootslased valisid pühapäevastel parlamendivalimistel tagasi võimule paremtsentristliku liidu, mis aga ei saavutanud Riksdagis vajalikku enamust.
Ajaloolised valimised Rootsis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi võimuliidu neli erakonda võtsid 49,3 protsenti häältest (moderaadid 30 protsenti ehk 107 kohta, Keskpartei 6,6 protsenti ehk 22 kohta, Liberaalne Rahvapartei 7,1 protsenti ehk 24 kohta, kristlikud demokraadid 5,6 protsenti ehk 19 mandaati) ja 172 mandaati parlamendis.
Opositsiooni kolme erakonna osaks jäi 43,6 protsenti häältest (sotsiaaldemokraadid 30,9 protsenti ehk 113 kohta, Vasakpartei 5,6 protsenti ehk 19 kohta, rohelised 7,2 protsenti ehk 25 mandaati) ning 157 mandaati parlamendis.
Sisserändajate vastane ja äärmuslikuks nimetatud Rootsi Demokraatlik Partei pälvis 5,7 protsendi valijate toetuse ja parlamendis on neil 20 saadikut.
Esmaste andmete kohaselt oli valimisaktiivsus 82,1 protsenti ehk 1,7 protsenti kõrgem eelmistest valimistest.
Moderaatide parim tulemus
Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldti moderaatidel on parlamendis kümme kohta rohkem, võrreldes 2006. aasta valimistega. Ühtlasi on moderaadid saavutanud pärast 1928. aastat oma erakonna parima tulemuse.
Reinfeldt on juba öelnud, et Rootsi demokraatidest valitsus sõltuda ei kavatse ja plaanib otsida toetust rohelistelt, kuigi keeldus täpsustamast, kas läbirääkimistel kavatsetakse arutada roheliste kohta valitsuses. Esimese soojaga eitasid rohelised valmidust koostööks võimuliiduga.
Uudisteagentuuri BNS sõnumi järgi olevat siiski aja küsimus, millal rohelised alustavad võimuliiduga kõnelusi.
Kui õnnestub rohelised ära rääkida, oleks koalitsioonil Riksdagis 197 mandaati 349st ja väljavaade vääramatult valitseda.
Esmaspäeval teatas Reinfeldt, et tal on valitsuse nimetamisega aega oktoobri alguseni. Pühapäeval lootis Reinfeldt koostööle rohelistega, kuid need teatasid esmaspäeval oma soovimatusest koalitsiooniga liituda.
Sotside põrumine
Ajaloolistel valimistel Rootsis saavutasid sotsiaaldemokraadid erakonna halvima tulemuse pärast 1911. aastat. Nende liider Mona Sahlin tunnistas valimiskaotust ja ütles, et Reinfeldti ülesanne on moodustada enamusvalitsus.
Sahlini enda tulevik on ebamäärane, sest teda süüdistatakse sotside poolehoiu vähenemisele kaasaaitamises, kui alustati koostööd kunagise kommunisti, praeguse Vasakpartei esimehe Lars Ohlyga.
Opositsiooni keelepruuk ja väited, mida valimiskampaanias kasutati, jäid paljudele võõraks. Vastasleer loopis ainult süüdistusi võimuliidule, jättes tähelepanuta avalikkuse märgatud tulemused koalitsiooni töös.
Vasakpartei esimees Lars Ohly on avalikult deklareerinud, et Rootsi peab eemalduma NATO mõjusfäärist. Avaldused Euroopa Liidust lahkumise kohta ja NATO iselikvideerumise üleskutsed valijatele ei meeldinud. Nii on opositsioon ise aidanud valitsuskoalitsioonil valimised võita.
Kui koalitsioon vaatab kümme aastat ette, siis minevikus elav opositsioon tõi esile oma kunagisi saavutusi võimul olles.
Moderaadist välisminister Carl Bildt kirjutas Svenska Dagbladetis, et sotside koostöö Ohly Vasakparteiga hülgab üksmeele Afganistani poliitikas, pöörab selja Soomele ja Norrale, millega on tihe koostöö, kahandab Rootsi sõna kaalu ELis ja afgaanid peavad rootslasi reeturiteks.
Bildt rõhutas, et võimuliit jätkab rahvusliku välispoliitikaga, mida ei mõjuta mõni äärmuspartei (silmas on peetud kommuniste, K. V.).
Rootsi Demokraadid
”Parteikaaslased, me oleme parlamendis,” ütles Rootsi Demokraatliku Partei 31aastane esimees Jimmie Åkesson Stockholmis oma pooldajatele ja lisas, et erakond ”kirjutas poliitilist ajalugu”.
Demokraadid on nimetanud islamit Rootsi suurimaks välisvaenlaseks pärast Teist maailmasõda. Suur sisseränne Balkani poolsaare riikidest, Iraagist ja Iraanist on muutnud Rootsi rahvastiku kooslust: iga seitsmes elanik on sündinud välismaal. Demokraatide sõnutsi on immigratsioon muutunud majanduslikuks koormaks, mis kurnab heaoluriigi süsteemi.
Åkesson on lubanud, et tema erakond ei hakka valitsusele probleeme tekitama. Ta nimetas valimisi rasketeks, paljud lehed keeldusid neile reklaamipinda müümast, demokraadid jäeti välja aruteludelt. Neid koheldi ükskõik mille, mitte erakonnana. Nüüd on Rootsi Demokraatlikul Parteil BNSi teatel parlamendierakonnana neli aastat aega mõjutada kuningriigi poliitikat.
Stockholmis kogunes esmaspäeva õhtul demokraatide vastu meelt avaldama umbes 10 000 inimest, teatas BNS. Meeleavaldajate esindaja Felisia Magineau ütles, et nad ei toeta rassismi ja soovivad multikultuurset Rootsit. Samalaadsed meeleavaldused toimusid Malmös ja Göteborgis.
Ründed demokraatide vastu jätkusid eilegi, kui internetti lekitati Rootsi Demokraatlikusse Parteisse kuulujate ja selle toetajate nimekiri, edastas Dagens Nyheteri võrguleht. Erakonna pressiesindaja Erik Almqvist kinnitas, et tegemist on vana nimekirjaga inimestest, kes ise on veebis registreerunud ja oma andmed lisanud.
Ühe ajastu lõpp
Rootsi suurim päevaleht Dagens Nyheter kirjutas juhtkirjas ”Ühe ajastu lõpp”, et paremtsentristliku alliansi võit tähistab sotsiaaldemokraatide pikaajalise domineerimise lõppu Rootsi poliitikas. Valimiste ebameeldiv tahk oli paremäärmuslike demokraatide edu.
Svenska Dagbladet nimetas kolm keskset muutust: paremtsentristlik valitsus enamuseta, purustatud sotsid, paremäärmuslike juurtega kaalukeel, ja soovitas rootslastel luua uue rahvusliku kuvandi.
Meenutades, et sotsiaaldemokraadid on Rootsis olnud 1932. aastast alates võimul ”83 protsenti ajast, on periood, kus võim kuulus enesestmõistetavalt ühele parteile, mis võis otsustada absoluutselt kõik, õnneks möödas,” kirjutas Dagens Nyheter.
Sotsiaaldemokraadid ei saa enam eales tunda, nagu kuuluks Rootsi neile, lisas Göteborgs-Posten BNSi edastusel.
Stockholmi Eesti Päevalehe andmeil eestlastest kandidaatide hulgas tõsiselt võetavaid riigipäevakandidaate ei olnud, küll aga tegijaid kohalikesse võimuorganitesse. Lõuna-Rootsis Malmös võitsid näiteks sotsiaaldemokraadid ja eestlasest linnapea Ilmar Reepalu jätkab oma ametis suure tõenäosusega.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar märgib oma blogis: ”Mis puutub Eestisse, siis parempoolsete võit on meile kahtlemata positiivne. Juba Carl Bildti ajast on Eestil Rootsi näol olnud väga kindel liitlane. Meie tunneme neid ja nemad tunnevad meid. See tagab tiheda ja pideva läbikäimise, mis on kasulik mõlemale poolele.”