Viimasel ajal on seoses pensionidega levinud avalikus meedias kõikvõimalikke hirmu- ja õudusjutte alates pensionistaaþi ebaõiglasest arvestamisest kuni riikliku pensioni võimaliku kadumiseni. Olgu siinkohal veel kord lihtsalt ja selgelt üle räägitud, kuidas asjad tegelikult on.
Pensionid tõusevad edaspidigi
Ikka kipuvad positiivsed asjad meelest minema kiiremini kui negatiivsed. Seetõttu pole mingi ime, et paljudel ei ole meeles, kui suur oli näiteks keskmine vanaduspension nii vähese aja eest kui 2005. aastal. Tihtipeale ei usuta seda, kuid statistikaameti andmetel oli see number natuke üle 2200 krooni.
Kui panna siia võrdluseks, et 2010. aasta keskmine vanaduspension oli statistikaameti andmetel üle 4700 krooni, näeme, et summa on tõusnud üle kahe korra.
Samuti ei saa unustada, et 2007. aastal muutis riigikogu pensionide arvestuse põhimõtteid nii, et baasosa kasvab rutem. See omakorda tähendab, et just väiksema sissetulekuga inimeste pension tõuseb kiiremini.
Nii lähiajalugu kui viimased uudised majanduse üldisest kosumisest annavad märku sellest, et nii praegused kui tulevased pensionärid võivad olla kindlad: pensionid tõusevad ka edaspidi! Seda muidugi juhul, kui Eesti majandus on kindlates kätes ja jätkub seni Eestile edu toonud rahanduspoliitika selge ning lihtsa maksubaasi ja võimalikult väheste erisustega.
Stabiilne majanduskasv ja rahandusreeglid ei tule iseenesest. Nende eest on vaja seista ja neid põhimõtteid kaitsta. Kuuleme ju enne valimisi küllalt üleskutseid lammutada Eesti maksusüsteem või kehtestada lausa uued maksud (näiteks automaks). See kõik muudaks Eesti konkurentidega võrreldes nõrgemaks ja vähem atraktiivseks, mis omakorda tähendaks suunda pensionide langusele.
Riiklik pension ei kao
Teine oluline teema pensionide suuruse kõrval on pensioniiga ja riikliku pensioni säilimine. Mõni aeg tagasi hakkas levima kuulujutt, nagu kavatseks Euroopa Liit Saksa- ja Prantsusmaa eestvõttel kehtestada ühtse pensioniea. See ei vasta kohe kuidagi tõele. Pensioniiga on riigi enda otsustada ja keegi ei ütle Eestile, mis peab olema meie pensioniiga.
Pensionieast vaat et olulisem on aga anda kõigile eakatele kindlus, et riiklik pension ei kao kusagile. Eesti on oma pensionisüsteemi üle ehitades teinud prognoosid väga pikka tulevikku silmas pidades ja ühelgi praegusel pensionäril ega tööinimesel pole põhjust muretseda, et tulevikus riigilt pension saamata jääb.
Igaüks võib kindel olla, et nii praegu kui edaspidi on oma elus korralikult tööd teinud inimesel kindlus, et pension jääb alles. Küll vajab lahtiseletamist süsteem, kuidas ja kui palju pensioni tulevikus makstakse.
1 tööaasta = 1 pensioniaasta
Lõputu segadus on külvatud inimeste pensioniarvestuse arusaama. Olgu siinkohal hästi lihtsalt lahti seletatud, kuidas Eestis pensioni arvutatakse. Kuni 1999. aastani oli igale töötajale oluline, kui mitu aastat on tal tööstaaþi. Seda selleks, et nõukogudeaegseid tööaastaid mõistlikult pensionide maksmiseks ümber arvutada.
1999. aastast läks Eesti aga üle pensioniarvestuse põhimõtetele, kus tähtis on inimese enda panus pensionikassasse ehk see, kui palju ta on oma tööaastate jooksul palka saanud. Sellest sõltub tema pensioni suurus. Kuivõrd pensionikindlustus on solidaarne kindlustus, teeb riik ümberarvutuse elu jooksul just madalamat palka saanud inimeste kasuks. Olgu siinkohal kaks näitlikku arvutust pensionivalemit kasutades.
1. näide. Inimene on töötanud kogu aja keskmise kuupalgaga (ligi 700 eurot kuus). Sellisel juhul hakkab ta saama pensioni 288 eurot ehk sissetulek pensionile jäädes väheneb üle 400 euro võrra kuus.
2. näide. Inimene on töötanud kogu aja miinimumpalgaga ehk sissetulek enne pensionilejäämist on umbes 280 eurot kuus. Sellisel juhul tuleb pensioni suuruseks 185 eurot ehk sissetulek pensionile jäädes kahaneb alla 100 euro võrra kuus! Nende kahe näite põhjal saab kinnitada, et Eesti pensionisüsteem on äärmiselt solidaarne.
Aga olgu veel korratud tõed, mida igaüks teadma peab.
1. Eesti pensionisüsteem toimib ja selle tulevikus võivad kindlad olla nii praegused kui tulevased pensionärid. 2. Pensionide arvutamisel ei ole olulised niivõrd töötatud aastad, kui loeb tööaastatel saadud ametlik palk. 3. Kuni Reformierakond on valitsuses ja majandus kindlates kätes, on välistatud pensionide vähendamine ja võib olla kindel, et juba järgmisel aastal pensionid tõusevad.