Kunstisadama lennuka idee tõelisuseks saamisesse hakkab osa kaaslinlasi uskuma lõplikult vist alles siis, kui sadam on valminud. Nüüd on tekkinud taas lootus ja Läänemere kunstisadama projekti vedajad loodavad, et tuleval aastal saab ehitamisega pihta hakata. Kuigi eestvedajatest rääkides kasutame mitmust, on selge, et kogu mõtte algataja oli ja on Mark Soosaar. Tema väsimatus on imetlusväärne. Seda isegi olukorras, kus üldiselt tundub, et projekti on suhtutud kohati üsnagi reserveeritult.
Mõistagi on sellise mahuga projekti üks võtmeküsimusi rahastamine. Soosaar loodab projekti taha saada ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS), millelt taotletakse lõviosa vajaminevast rahast.
EASile esitati taotlus juba septembri lõpus. Lootust on, et aasta lõpuks on vastus käes. EASile oleks Läänemere kunstisadama rahastamine omamoodi maineprojekt. Sihtasutuse rinnaesine pole pärast skandaale kõige puhtam ja neil oleks tarvis silma paista millegagi, mis näitaks, et raha kulutatakse tõesti avalikkuse huvides ja kõrgeid kultuurieesmärke toetades.
Kunstisadama valmimise puhul on tähtis ajafaktor. Nimelt tähistab rida Läänemere-äärseid riike järgmisel aastal oma 100. aastapäeva ja see annaks pasliku võimaluse sadamale tähelepanu tõmmata. Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome omariikluse saavutamise juubeliks sobib kultuuriturg, mille Soosaar loodab kõigepealt valmis saada.
EASile oleks Läänemere kunstisadama rahastamine omamoodi maineprojekt.
Usku sellesse, et Läänemere kunstisadamast tuleb Pärnu jõele ja kaldale midagi ilusat, tugevdab sadama projekteerija HG Arhitektid. Nendelt pärinevad Pärnu kontserdimaja ja Eesti Rahva Muuseumi ehitusprojekt – mõlemad hooned ilmestavad avalikku ruumi.
Tõenäoliselt võib edaspidi teravalt päevakorda tõusta kunstisadama majandamise teema. Kunstile tuleb peale maksta, küsimus on vaid summas ja selles, milliseks kujuneb omatulu.