Teisipäeval, 21. novembril toimus Kihnus tuline arutelu saarel elavaid inimesi häiriva jahiturismi teemal. Viie tunni tee kaugusel, Tallinnas käsitleti samal päeval sama probleemi keskkonnaministeeriumi seinte vahel.
Juhtkiri: Kultuurid põrkusid pauguga
24. november 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märksõnad, mis kõige muu hulgas juttudest nii saarel kui pealinnas läbi käisid, olid “eetika”, “kultuur”. Kogu probleemistikule otsa vaadates on jahiturism kõva pauguga toonud esile erinevused riikide ja rahvuste vahel justkui ühtseks normitud Euroopas.
Eesti – sealhulgas Kihnu – ja Lõuna-Euroopa riikide puhul esineb ilmselgeid lahknevusi jahieetikas, elusloodusesse suhtumises ja toidukultuuriski. Erinevustest kõnelevad isegi pärast jahti tehtavad pildid. Ühed poseerivad üksi terve jahiseltskonna peale kokku kuhjatud saagi kõrval, teised kutsuvad ühe mehe lastud šaakalist fotot tehes kõrvale kõik oma kaaslased. Kompositsioonid osutavad, mida meil ja mujal jahis hinnatakse.
Nende erisuste kõrval on probleemile oma osa lisanud seegi, kuidas suhtuvad külalised sihtkohta: Eestisse, Pärnumaasse, Kihnusse. Enamikul meist pole vaja kaua mälusopis sorida, et lööks ette olukord, kus kauge külaline on läinud üle piiri.
“Raha eest kõike ei saa!” sõnumiga säilitab võõrustaja väärikuse.
Tuleb tunnustada, et kihnlased on selja sirgu löönud ja välja öelnud: meie kodusaar pole metsik lääs isegi siis, kui külalistel kopsakas kukkur kaasas. “Raha eest kõike ei saa!” sõnumiga säilitab võõrustaja väärikuse.
Pärnu Postimehele teadaolevalt käidi mõlemas arutelus välja mõni hea lahenduski, näiteks tõlkida Eesti jahiseadus itaalia keelde või nõuda välisriigist pärit kütilt koolituse läbimist. Jõudu tööle nende mõtete teokstegemisel!