Teadlased: Tugev hundikari kaitseb lambaid

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed on läbi aegade pidanud hunti oma vaenlaseks, kuid tänapäeval leiavad need loomad üha rohkem sõpru, kes neid uurivad ja kaitsevad.
Inimesed on läbi aegade pidanud hunti oma vaenlaseks, kuid tänapäeval leiavad need loomad üha rohkem sõpru, kes neid uurivad ja kaitsevad. Foto: shutterstock.com

Kilingi-Nõmme külje all Saarde külas murdsid hundid taluõuest napilt poolesaja meetri kaugusel kolm jäära, mida loomad kaotanud taluperemees Andro Lemmik nimetas ennekuulmatuks looks. See juhtus septembris.

“Külarahvas on kohkunud, et hundid nii lähedale julgevad tulla,” sõnas Lemmik. Samal ajal on just Kilingi-Nõmme kant ja selle kaugemgi ümbrus ala, kus hunte pole juba aastaid küttida lubatud, kuna seal kui Nigula looduskaitsealal ja Soomaal ning nende maadega piirnevatel aladel on käivitatud pikk huntide uurimise teadusprojekt.

Nii on Pärnu- ja Viljandimaal hundijahialast välja jäetud Kilingi-Nõmme, Kullipesa, Ora, Rahnoja, Surju, Tahkuranna, Tihemetsa, Tori-Selja ... Loetelu jätkub Viljandimaal, jõudes Abjast üle mitme jahipiirkonna Sürgavereni. “Seal ei tohi hunte küttida, kuna soovitakse liigi rakendusuuringutega seonduvalt säilitada neil aladel elavaid hundikarju,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles