Läinud nädalavahetusel toimunud üheksanda talvise aialinnuvaatluse andmed on praeguse seisuga saatnud 183 Pärnumaa linnuhuvilist 118 paigast.
Talvisel aialinnuvaatlusel osalesid sajad Pärnu linnusõbrad
29. jaanuar 2018, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on esmaste andmetega, mis nädala jooksul saavad täiendust, sest sissekandeid loendatud lindude kohta ootab ornitoloogiaühing 5. veebruarini.
Samamoodi muu Eestiga sattus Pärnumaal vaatlejate silme alla kõige rohkem rasvatihaseid. Vaatluse koordineerija Aarne Tuule sõnutsi on see tulemus ajas muutumatu, kuna seda liiki esineb Eestis enim.
Eelmiste aastatega võrreldes pole ornitoloogi jutu järgi vaatlustulemustes suuri muutusi märgata. Haruldasi linnuliike, keda seni siinmail täheldatud ei ole, avastatakse harva. "Tihtipeale osutuvad need erilised linnud järeluurimisel tavaliseks. Aialinnuvaatlusel osaleb mitu korda rohkem inimesi, kui on Eestis häid linnutundjaid. Vaatlejad näevad igasugu huvitavaid linde, nad ei oska neid määrata ja sealt tulevadki põnevad liigid," märkis Tuule.
Küll on vaatluste käigus avastatud liike, keda arvatakse siin mitte talvituvat, näiteks on kohatud punarinda, käblikut, värbkakku ja hallõgijat. Sellise nähtuse põhjustab kliimamuutus – soojad talved. Tuule väitel võib linnuvaatluste tulemuste põhjal kinnitada tendentsi, et linnud, kes peaksid talveks lõunamaale lendama, jäävad rohkem siia või tulevad tunduvalt varem tagasi. "See on lindudest väga ratsionaalne otsus. Kui õiget talve pole, ei tasu kaugele ära minna," ütles Tuule.
Ornitoloogi hinnangul mõjutas vaatlustulemusi lähipäevadel valitsenud sulailm, mille tõttu on lindude vajadus söögimajades leiduva lisatoidu järele väiksem. Keskmine lindude arv vaatluskohas oli külmade talvedega võrreldes 20 protsenti madalam, nii mõnigi vaatleja teatas aga lindude täielikust puudumisest.
Aialindude vaatlemise eesmärk on ornitoloogi selgituse järgi esiteks propageerida linnuseiret ja -haridust, et inimesed tunneksid suleliste liike. Teisest küljest jälgida teaduslikust aspektist, mis talvituvate tiivulistega toimub.
Kogu Eestis vaadeldi seekord üle 44 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäevahommikuse seisuga oli ornitoloogiaühingule andmed edastanud juba 1700 linnusõpra 1200 paigast.
Ühingu kodulehel on võimalik reaalajas jälgida kõiki juba sisestatud andmeid ja liikide paiknemist kaardil. Tuule toonitab, et oodatud on ankeedid nendestki kohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud, sest lindude puudumine on niisama tähtis info kui nende olemasolu. Lõpliku vaatlustulemuste kokkuvõtte avaldab ühing veebruari keskel.