Põhja-Pärnumaal algavad taas kiviaja asulate otsingud

Meelis Kalme
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neoliitilised tulekivist nooleotsad 2017. aasta leidude hulgast.
Neoliitilised tulekivist nooleotsad 2017. aasta leidude hulgast. Foto: Kristjan Sander
  • Sander otsib vabatahtlikke, kelle ülesanne oleks temaga koos looduses jalutada.
  • Eesmärk on leida piirkonnas kiviaja asulakohti ja tollase inimtegevuse jälgi.
  • Piirkond on vähe uuritud ja on lootust, et tänavugi huvitavaid leide lisandub.

Sel kevadel avaneb ajaloohuvilistel võimalus taas Põhja-Pärnumaal kaasa lüüa kiviaja asulakohtade, esemete ja inimtegevuse jälgede otsinguil, mille korraldaja otsib vabatahtlikke.

Uuringuid korraldav Tallinna ülikooli doktorant Kristjan Sander on sedalaadi otsinguid lähipiirkonnas juhtinud juba kolm aastat. “Varem oli Läänemaalt teada täpselt kaks kiviaja asulakohta. Mina olen nüüd mitukümmend juurde leidnud, see oli täiesti uurimata maa,” rääkis arheoloog. Täpsemalt on Sander viimaste aastate jooksul teinud seiret Läänemaal Nõva piirkonnas, Raplamaal Teenuse ja Vana-Vigala kandis ja nüüd jõudnud lõunasse, Hanila ja Lihula kanti.

“Kogu Eesti arheoloogia uurimis­seis on mitmes paigas lünklik: ei ole inimesi, kes sellega tegeleksid. Kui ma oma doktoritöö teemat valisin, otsisingi välja koha, kus kiviaja asustust oli kõige hõredamalt leitud,” avaldas Sander.

Eesmärk on leida piirkonnas kiviaja asulakohti ja tollase inimtegevuse materiaalseid jälgi. See tähendab, et otsitakse kivitöötluse jälgi, tule- ja kvartsikivi kilde ja üksikuid kiviesemeid. Selleks käiakse vabatahtlikega läbi muistseid rannamoodustisi.

“Umbes 7000 aastat vanad rannavallid on siiamaani looduses näha, nende äärest uurimegi,” selgitas Sander. “Kui varem käisin muinasrandu pidi, siis Lihula ja Kasari kõrgendikud võisid olla muistsed saared. Seal oli tõenäoliselt samasugune maastik nagu praegu Väinamerel, sealt otsimegi asustuse jälgi.”

Tänavuste otsingute piirkond on Sanderi jutu järgi väga vähe uuritud, asulakoht on leitud­ seni vaid Kasekülast, mistõttu tema hinnangul on suur lootus, et tänavugi huvitavaid leide lisandub. Kui neid ei leita, annab seegi kasulikku infot. “Selleks peab siis olema mingi põhjus, miks seal asulakohti ei ole,” nentis Sander.

Taas otsib Sander vabatahtlikke, kelle ülesanne oleks sisuliselt temaga koos looduses jalutada­. Kogu aprilli kestvale seirele ei ole huvilisi siiski palju vaja, piisaks kümmekonnast looduse- ja ajaloohuvilisest. “Garanteeritud on meeldivad jalutuskäigud­ varakevadises looduses,” sõnas arheoloog.

Doktoritöö tuleb valmis saada Sanderi sõnutsi ülejärgmisel aastal ja selle aasta seirest selgub, kas välitöid tehakse piirkonnas järgmiselgi aastal. Juba tänavu aga peaks valmima artikkel Nõva piirkonnast leitud muististe kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles