Pärnu maakohus on vaaginud mõnda aega vaidlust, kus hageja nõuab renditud kinnistule istutatud kaskede üleskündmise eest ligemale veerand miljon eurot.
Kaseistanduse üleskündja vastu esitatud pea veerand miljoni euro suuruse haginõude lahendus venib vaidluse keerukuse tõttu
/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
23. mai 2018, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kohus lubas isevärki maarjakaskede vaidluse viimasel istungil langetada otsuse 30. aprilliks, on kohtunik võtnud vähemalt kuu lisaaega. Kohtu pressiesindaja Anneli Vilu teatel on seda vaja, kuna tegemist on keeruka vaidlusega.
30. aprillil lükkus otsuse langetamine 7. ja siis 21. maile. Selle päeva õhtul lükkas kohus otsuse tegemise aja siiski uuesti edasi. Kohus määras, et nüüd võib otsust oodata 31. mail kella 16st.
Vilu rõhutas, et sisulise poole pealt pole menetlus veninud: hagi laekus kohtuse 2016. aasta lõpus ja menetlustoimingud on jätkunud pidevalt. Peale selle on vaidluses toimunud neli kohtuistungit.
2007. aastal istutas toona Total Halduse OÜ nime kandnud firma kaasiku. Väidetavalt polnud tegemist harilike kaskede, vaid neist hoopis väärtuslikumate maarjakaskedega, mille eest välismaa väärispuiduettevõtjad olevat valmis maksma vaat et hingehinda. Selleks rentis ettevõtte juhatuse liige Marko Langund ammuselt sõbralt Vetsi kinnistu. Paar aastat hiljem müüs senine omanik krundi maha.
Maa uus omanik, kohaliku suure põllumajandusettevõtte juht Kalmer Metsaoru lasi oma maal kasvanud noored kased 2013. aastal üles künda, kuna need segasid põlluharimist. Nimelt asub Vetsi kinnistu tema kahe viljapõllu vahel.
Nüüd nõuabki Total Haldus kohtus Metsaorult oma kinnistul peremehetsemise eest kosmilisena näivad ligemale 250 000 eurot. Summa arvestamisel võttis hageja arvesse Eesti maaülikooli dotsendi doktor Ivar Sibula eksperthinnangu selle kohta, kui väärtuslik võiks kaseistandus 45aastase raieringi vältel olla.
Huvitaval kombel oli Langund tellinud Sibulalt maarjakaasiku inventeerimise 2013. aastal ehk vaid natuke aega enne seda, kui puud üles künti.
Vetsi kinnistu kaskede üleskündmise suhtes oli varem algatatud kriminaalmenetlus, kuid kohtusse see ei jõudnud. Menetlus lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu ehk järeldusega, et Metsaoru pole kuritegu toime pannud. Prokuratuur jõudis seisukohale, et kaasikut ei hävitatud tahtlikult.
Loe lisa: